Prokuratuur ei kaeba edasi Tartu ringkonnakohus otsust mõista Tartu abilinnapea Priit Humal toimingupiirangu rikkumises ja ettevõtja Parvel Pruunsild sellele kaasaaitamises õigeks.

Humal ütles ERR-ile, et kõiki selle protsessi käigus talle tekkinud kahjusid ei ole võimalik rahasse ümber arvutada, kuid õigusabikulude peale kulus tal umbes 100 000 eurot. Riik hakkab nüüd õigusabikulusid hüvitama, kuid umbes paarikümne tuhande euro eest kulusid jättis kohus Humala enda kanda. 

Samuti õigeks mõistetud Parvel Pruunsilla kulud võivad Humala hinnangul ulatuda üle 200 000 euro. 

"Ma ei tea seda väga täpselt, sest meil on siin veel erinevaid kohtuprotsesse käimas. See, mis ma praegu ütlesin, on selle kriminaalmenetluse õigusabikulud, aga me oleme paralleelselt teinud ka haldusasju sellesama protsessi kõrval," ütles ta.

Küsimusele, kust ta selle 100 000 eurot võttis, vastas Humal: "Eks see ongi väljakutse, et kui sellisesse olukorda pannakse, siis sa pead selle raha leidma. Ega see väga mugav ei ole."

Humal rääkis, et ta on asunud astuma prokuratuuri ja kaitsepolitseiameti suhtes samme seoses talle tehtud kahjuga. Üks asi, mille süüdistatavad vaidlustasid, puudutab julgeolekuasutuste seaduse alusel tehtud toiminguid, mille kohta nad selles menetluses vastust ei saanud. "Andsin selle eraldi kaitsepolitseiameti vastu haldusmenetluses kohtusse sisse," sõnas ta.

Teine teema puudutas telefoniside andmeid, mida inimeste kohta massiliselt pärida saab. "Ka meie kohta on kaitsepolitseiamet väga suures ulatuses päringuid esitanud. Et selles süsteemis korda luua, oleme ühe teise haldusasja andnud kohtusse," lausus Humal.

"Need on need väiksed võimalused, mida me saame selles protsessis kannatanutena kohtumenetluse kaudu püüda paremaks teha," lisas ta.

Humal märkis, et mõned protsessis välja tulnud asjad on sellised, mida saab muuta ainult riigikogu. Ta avaldas lootust, et tulevikus hakkab riigikogu neid reguleerima selliselt, et need oleksid inimestele vähem häirivad ja sellised menetlused põhjustaksid vähem kannatusi.

Selle kohta, kust kohtuasi alguse sai, süüdistavad kindlat informatsiooni ei saanud.

"Spekuleerida võib ühe või teise mõtte üle, aga üks osa sellest toimikust ei ole meile avalikuks tehtud – seda me ka vaidleme. Aga üks on selge: kui prokuratuuril tekib siseveendumus, siis ta toimetab selle järgi. See, milliseid tagajärgi selline tegevus vastaspoolena kaasatud inimestele toob, paraku ei ole oluline," lausus ta.

"Selliselt toimetamisel võib olla ühiskonnale üsna kallis hind. Meil on mõtteid, kuidas see võiks olla parem, ja ma tahaks loota, et riigikogu tegeleb nende asjade parema reguleerimisega," lisas ta.