Tallinn täitis sel talvel esmakordselt võetud kohustust ajada lisaks sõiduteedele lumest ja jääst puhtaks ka kõik kõnniteed ning vaatamata ootamatult külmale ja lumisele talvele saadi ülesandega hakkama, ütles ERR-ile Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti rajamise ja korrashoiu teenistuse juht Erkki Vaheoja.

Kokku on praeguse seisuga Tallinna tänavatelt ära veetud ligi 180 000 kuupmeetrit lund, mis on mullusega võrreldes küll suur arv, kuid viimase viie aasta keskmisega võrreldes tavapärane, märkis Vaheoja.

"Me saime hakkama tänavate koristamisega. Eks nendega ikka probleeme on, eelkõige just selles osas, et paljudes linnaosades on tänavad kitsad, lund pole kuhugi paigaldada ja lume väljavedu on keeruline, sest et autod on parkinud tänavatele. Aga andsime endast parima ja mulle tundub, et tulemus ei ole väga halb. Arenemisruumi on kindlasti veel, aga esimese hooaja kohta võiks öelda, et partnerid sai täiesti hakkama," lausus ta.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan ütles, et kuigi ettevõtteid, mis koristusega tegelesid, oli mitu – neli erasektorist ja linnale kuuluv Kadrioru Pargid –, saadi üldjoontes hakkama.

"Eks neid murekohti siin-seal oli. Aga peab tunnistama, et üldpilt üle linna on miski, millega võime rahule jääda. Alati saab paremini, kuid seda võib küll kindlalt väita, et sellel aastal oli lumi paremini koristatud kui ühelgi eelneval aastal," nentis Järvan.

Talved pole vennad: kui tänavu on lume väljavedu olnud umbes 180 000 kuupmeetrit, siis mullu 73 877 kuupmeetrit ja aasta varem koguni 281 034 kuupmeetrit.

Kõnniteedele on siiani on kulunud 3,6 miljonit

Järvan ütles, et kõnniteede talihoolduse eeldatav maksumus koos käibemaksuga oli 4,7 miljonit eurot, praeguseks on tegelik kulu 3,6 miljonit eurot.

"Seega on tegelik kulu jäänud eeldatust väiksemaks. Hooaja lõplik kulu selgub pärast arvete koondamist," ütles abilinnapea.

Kogu talihoolduse eelarve oli plaanitud 11 miljonit euro, kuid kogu raha vaatamata korralikule talvele ära ei kulu.

"Tegelikud hanke hinnad ning väiksem lume äraveo maht on seni tähendanud, et hooaja tegelik kulu on jäänud prognoositust oluliselt väiksemaks," märkis Järvan.

"Kitsaskohti meil ikka on. Tavapärane mure on see, et hoolde(ala) piiridele ja sissesõitudele lükatakse vallid ette. Kuna tegemist on sellise tööga, kus töötajad on suures osas hooajalised ja linn võttis palju kohustusi endale hooaja alguses uute alade näol, siis oli ka segadust, kus hooldepartnerid koristasid vale ala," ütles Vaheoja.

Need probleemid jäid samas talvehooaja algusesse ning mida edasi, seda paremini hakkas asi tööle, lisas ta.

"Linna poolt väga suuri probleeme välja tuua ei ole. Hooldepartnerid said hästi hakkama ja trahvima me kedagi ei pidanud," lausus Vaheoja.

Kevadpuhastusega hakatakse vaikselt juba pihta

Järvani ütles, et kui tavaliselt hakatakse Tallinnas tänavatel kevadpuhastust tegema siis, kui viimane lumi läinud, ja tavaliselt langeb see aprillikuusse, siis seekord hakatakse suurematel tänavatel imuritega puhastust juba järgmisel nädalal.

Väiksemad sõiduteed ja kõnniteed peavad siiski veel ootama, sest lund tuleb tõenäoliselt veel ning jalakäijate ohutusele mõeldes pole graniitsõelmeid praegu mõistlik veel kõnniteedelt pühkida, lausus Järvan.

"Järgmisel nädalal alustame suuremate magistraalide puhastusega ja siis liigume etapiti edasi lähtuvalt sellest, kuidas ilmateade meile tulevikku ennustab," ütles abilinnapea.

Vaheoja sõnul sai sel hooajal graniiti tänavatele puistatud umbes sama palju kui eelmisel.

"Suurusjärk on sama, sinna pooleteist tuhande tonni alla. Võrreldes eelneva viie aastaga oleme umbes tuhat tonni vähem kasutanud graniiti. See võib tunduda linnapildis, et on (graniitsõelmeid) palju, aga tegelikkuses seda väga palju ei ole," lausus ta.

Kuna sõelmete puhastamine muust sodist on ebamõistlikult kallis ja prügiseguse materjali taaskasutamiseks linnal ideid napib, lõpeb nende teekond peamiselt prügilas.

"Linnavalitsus leiutamisega veel ei tegele. Tulevikku ei saa muidugi niimoodi ette ennustada, et kas tulevad graniitsõelmete uued tehnoloogiad just linnavalitsuselt, aga hetkel seda veel juhtunud ei ole," sõnas Järvan.

Kuna sõelmeid Eestis ei toodeta ja neid imporditakse välismaalt, võiks nende eluiga maksimaalselt ära kasutada ning need uuel perioodil taas tänavatele puistata.

"Me saaksime kasutada seda näiteks maaehituses, tee-ehituses täitepinnasena, täitematerjalina. Selliseid kõrvaltooteid me kasutame tee-ehituses päris palju," ütles Tallinna Tehnikakõrgkooli juhtivlektor Sven Sillamäe.

Kui killustik vaikselt kaob, siis teised kevade kuulutajad ehk rohelised ja punased elektrirattad alles koguvad hoogu.

"Meie alustasime hooaega eile õhtul. Hetkeseisuga on meil väljas mõned sajad tõukerattad ja plaanime järjepidevalt päevade kaupa tõsta masinapargi suurust. Suveks siis plaanime masinapargi viia topeltkogusele, mis meil praegu välja tuleb," lausus Bolti Eesti tõukerataste juht Karl Apsolon.

Ohutu liiklemise tagamiseks hakkavad Bolti tõukerattad peatselt hindama ka sõitja käitumist, nii nagu rendiautodegagi.