USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. Pole veel selge, kas nad suudavad Iraanis läbi viia ka režiimivahetuse. The Wall Street Journal kirjutab, et kui kõik lähebki plaanipäraselt, siis võib see mõjutada globaalset energiajulgeolekut. 

Juba jaanuari alguses vahistas USA filigraanse operatsiooni käigus vasakpoolse Venezuela diktaatori Nicolas Maduro. Nüüd pööras USA oma pilgu Iraani islamirežiimi poole. 

Nii Iraan kui ka Venezuela on olulised naftatootjad, mõlema tegevus on aastaid olnud vastuolus lääneriikide huvidega. Kui ka Iraani režiim langeks, jääks Venemaa ainsaks suureks naftariigiks, mis tegutseb lääneriikide huvide vastu

Leht rõhutab, et tegemist ei ole prognoosiga, vaid ühe võimaliku stsenaariumiga. Sellegipoolest on USA ja Iisrael juba teinud ulatuslikke edusamme. Kuigi tankerite liiklus Hormuzi väinas on seiskunud, siis tehniliselt on see endiselt avatud. 

Ühendriikide merevägi on juba ka hävitanud kõik Iraani sõjalaevad Omaani lahes, samal ajal jätkatakse Iraani raketi- ja droonivõimekuse hävitamist. Ka naftaturg viitab, et tarnehäired on olnud oodatust väiksemad. Brenti hind on kerkinud 82 dollarini barreli kohta, samas kui pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kerkis nafta hind üle 120 dollari. 

Režiimivahetuse korral võib Washington aga kaotada Teherani-vastased sanktsioonid ning Iraan saaks oma tootmist järk-järgult suurendada. Energiakonsultatsioonifirma Rystad hindab, et Iraan suudaks oma tootmist tõsta 3,2 miljonilt barrelilt päevas 3,6 miljonini.

Pikas perspektiivis suudaks Iraan aga oma tootmist märkimisväärselt suurendada, kuna riigis asuvad maailma ühed suurimad naftavarud. Enne 1979. aasta riigipööret tootis Iraan 5–6 miljonit barrelit päevas, vahendas The Wall Street Journal. 

Otsene majanduslik kasu oleks USA-le tõenäoliselt väike, kuna USA on juba nafta netoeksportija. Samas, kui Trump suudab kallutada Venezuela ja Iraani lääne leeri, oleksid sel suured geopoliitilised tagajärjed.

Iraani ja USA suhete normaliseerumine võib stabiliseerida Lähis-Ida piirkonda ning võimaldaks USA-l suunata oma ressursid Vaikse ookeani piirkonda.

Sarnaselt Venezuelale on ka Iraan pikka aega destabiliseerinud oma piirkonda, toetanud vaenulikke jõude ja varustanud Hiinat naftaga. Lisaks olid nii Maduro kui ka Iraani islamirežiim Venemaa lähedased liitlased, mis aitas Moskval suurendada oma mõjuvõimu globaalsel naftaturul.