Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 6. märtsil kell 19.33:

- Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest;

- Sõjavangist pääsenud ukrainlased vajasid kiiret arstiabi;

- Ukraina: kahe sõjavangi üleandmine Ungarile on Venemaa provokatsioon;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit.

Zelenski külastab Donetski oblastit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas reedel, et külastab Venemaa ja Ukraina lahingutegevuse keskmes olevat Donetski oblastit.

"Täna oleme Donetski oblastis, meie maal, külas meie sõdalastel," kirjutas Zelenski sotsiaalmeediaplatvormil X.

"Venelased ei loobu sõjast ja siin, Donetski oblastis, valmistuvad nad kevadiseks pealetungiks," lisas Zelenski.

Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest

Kohalike võimude teatel hukkus viimase ööpäeva jooksul Venemaa rünnakutes Ukrainale vähemalt kaks inimest ja veel kaheksa sai vigastada.

Ukraina õhujõudude reedese teate kohaselt lasksid Vene väed öö jooksul Ukraina suunas teele 141 eri tüüpi drooni, millest ligi 100 olid Shahed-tüüpi mehitamata õhusõidukid. Õhukaitse suutis neist alla tulistada 111.

Hersoni oblastis hukkus kuberner Oleksandr Prokudini sõnul viimase ööpäeva jooksul üks inimene ja neli said haavata.

Dnipropetrovski oblastis ründas Venemaa kolme piirkonda suurtükiväe, droonide ja raketiheitjatega Uragan, teatas kuberner Oleksandr Hanža. Rünnakutes sai vigastada kolm inimest, nende hulgas 15-aastane tüdruk.

Donetski oblastis tulistasid Vene väed asulaid üheksal korral, märkis kuberner Vadõm Filaškin. 

Üks inimene sai vigastada Kostjantõnivkas ning Pokrovski ja Kramatorski rajoonides said kahjustada elumajad ja infrastruktuur. 

Rindelähedastelt aladelt evakueeriti kokku 419 inimest, sealhulgas 55 last.

 Sõjavangist pääsenud ukrainlased vajasid kiiret arstiabi

Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsi sõnul vajasid neljapäeval Venemaa vangistusest vabastatud ukrainlased kiiret arstiabi, teatas ukrainlaste uudistekanal Ukrinform.

Mõned naasnud ukrainlastest olid vangistuses olnud alates 2022. aastast.

"Täna õnnestus meil tagasi tuua 200 meie kangelast, kellest osa oli vangistuses olnud alates 2022. aastast. Naasnute hulgas on nii Ukraina relvajõudude ja ka teiste Ukraina väeosade esindajaid. Mis puudutab nende psühholoogilist ja meditsiinilist seisundit, siis kõik naasnud vajavad kiiret arstiabi," rääkis Lubinets.

"Neljapäeval töötas seal Ukraina ombudsmani büroo eraldi meeskond, kes fikseeris seisundi, milles meie kangelased naasid. Suurel osal naasnutest on meditsiinilisi probleeme, millest mõned on üsna tõsised. On poisse, kelle jalgadel on haavandid. On poisse, kes ei vaja mitte ainult kiiret arstiabi, vaid ka psühholoogilist abi. Peaaegu kõik nad on kurnatud ja ilmselgete kriitilise kaalukaotuse märkidega," jätkas Lubinets.

Volinik lisas, et kõik Venemaa vangistusest naasnud toimetati kiiresti kohta, kus neile antakse esmaabi.

Ukrinformi andmetel naasis 5. märtsil toimunud vahetuse käigus Venemaa vangistusest 200 ukrainlast.

Lubinetsi sõnul olid Vene väed 2025. aasta lõpu seisuga hukanud 337 Ukraina sõjavangi.

"Esinesin ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungil interaktiivse dialoogi raames piinamise eriraportööriga. Rõhutasin, et Venemaa on muutnud piinamise riiklikuks poliitikaks ja kasutab seda relvana. ÜRO andmetel langeb enam kui 95 protsenti Ukraina sõjavangidest süstemaatilise piinamise ohvriks ning 2025. aasta lõpu seisuga olid venelased tahtlikult ja julmalt hukanud 337 Ukraina sõjavangi," lausus Lubinets.

Ametnik kutsus rahvusvahelist üldsust üles kiiremas korras suurendama survet Venemaale, tagama iga kuriteo täieliku dokumenteerimise ja tooma süüdlased kohtu ette.

"See küsimus on kriitilise tähtsusega – maailm ei tohi kõrvale jääda," rõhutas Lubinets.

Ukraina: kahe sõjavangi üleandmine Ungarile on Venemaa provokatsioon

Ukraina mõistis neljapäeval hukka Venemaa otsuse anda Ukraina kaks sõjavangi üle Ungarile, nimetades seda rahvusvahelise humanitaarõiguse jämedaks rikkumiseks. Kolmapäeval vabastas Kreml pärast läbirääkimisi Budapestiga kaks Ungari topeltkodakondsusega Ukraina sõjavangi.

Sõjavangide Kohtlemise Koordineerimisstaap nimetas juhtunut Genfi konventsioonide vastaseks Venemaa provokatsiooniks. Staabi hinnangul on tegemist Venemaa katsega halvendada Ukraina ja Ungari suhteid osana Euroopa-vastasest hübriidagressioonist.

"Kutsume kõiki selles provokatsioonis osalejaid loobuma ebaseaduslikest kavatsustest ja mitte kasutama Venemaa kätte vangi langenud Ukraina sõjaväelasi vahetuskaubana," seisis koordineerimisstaabi sotsiaalmeediapostituses.

4. märtsil lubas Venemaa president Vladimir Putin pärast kohtumist Ungari välisministri Péter Szijjártóga vabastada kaks Ungari kodakondsusega Ukraina sõjavangi. Putin väitis, et mehed olid Ukraina armeesse "sundmobiliseeritud", ja lisas, et vabastamine toimub Budapesti palvel.

Ungari ja Venemaa kokkulepe sündis ajal, mil kaks riiki tihendavad sidemeid, kuigi Venemaa sõda Ukraina vastu on sundinud enamikku lääneriike suhetest Moskvaga loobuma. Putin andis Szijjártóle korralduse võtta kaks Ungari kodakondsusega Ukraina sõjavangi kaasa lennukisse, millega minister Moskvasse lendas.

5. märtsil avaldas Szijjártó fotod lennukist väljuvatest sõjavangidest ja lubas "kaitsta iga ungarlast selle sõja tagajärgede ja sõja enda eest".

Inimõiguste meediaalgatuse (Media Initiative for Human Rights) rahvusvahelise humanitaarõiguse ekspert Andri Jakovlev märkis, et sellised manipulatsioonid, kus sõjavange antakse kolmandatele osapooltele üle ilma Ukraina osaluseta, on teadlik provokatsioon tähelepanu kõrvalejuhtimiseks põhiteemalt.

Jakovlevi selgitusel näib kahe Ukraina-Ungari sõjavangi üleandmine olevat suunatud rahvusvahelise julgeolekusüsteemi õõnestamisele. Sõdurite elusid kasutatakse tööriistana, et juhtida tähelepanu eemale Ukraina sõjavangide ebainimlikelt kinnipidamistingimustelt.

Eksperdi sõnul on koordineerimisstaabi järsk vastuseis Vene-Ungari kokkuleppele tingitud sellest, et Ukraina on pikalt püüdnud luua rahvusvahelist järelevalvemehhanismi, et kontrollida oma vangide olukorda.

"Venemaa tekitab teadlikult õigusvaakumi, hoides vange isolatsioonis ja keelates rahvusvahelistel seiremissioonidel nendega kohtuda," ütles Jakovlev väljaandele Kyiv Independent.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 271 350 (võrdlus eelmise päevaga +950);

- tankid 11 734 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 24 148 (+6);

- suurtükisüsteemid 37 960 (+45);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1669 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1320 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 349 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 159 990 (+1609);

- tiibraketid 4384 (+0);

- laevad/kaatrid 30 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 81 434 (+208);

- eritehnika 4080 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.