Kallis eridieet kurnab tsöliaakiahaigete rahakotti

Eestis peavad tsöliaakiat põdevad inimesed ostma oma ainsat "ravimit" ehk gluteenivaba toitu ilma riikliku toeta. See asetab patsiendid aga halvemasse seisu, sest mitmel pool Euroopas on riigid tsöliaakiahaigetele õla alla pannud. Sotsiaalministeeriumi sõnul on nad aruteludele avatud.
Tsöliaakia on gluteenist põhjustatud eluaegne autoimmuunne geneetilise eelsoodumusega haigus. Kui tsöliaakiat põdev inimene sööb gluteeni, reageerib tema immuunsüsteem ning selle tagajärjel kahjustub peensoole limaskest. Sümptomid võivad olla nii-öelda kergemat sorti nagu väsimus, iiveldus ja kõhuvalu, kuid ka raskemad, nagu maksa talitluse häired, erinevad neuroloogilised probleemid või korduv raseduse katkemine. Siinkohal tuleks vahet teha tsöliaakial ja mittetsöliaakia gluteenitundlikkusel. Viimase puhul võivad sümptomid olla sarnased, kuid see ei tekita peensoole limaskesta kahjustusi.
Tsöliaakia puhul on ainus niinimetatud ravi range gluteenivaba dieedi järgimine, selgitas Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse esimees Aive Antson. "Meil ei ole täna veel teaduses sellist tabletti, süsti või mingit muud ravimit," sõnas Antson.
Gluteenivabad tooted on toidupoodides sageli kallimad ning sarnaselt teistele toiduainetele on ka nende hinnad koos inflatsiooniga tõusnud.
Antson tõi esile, et põhjalikku uuringut erinevate toidukaubagruppide kohta ja viimaste aastate hinnavõrdluse kohta ei ole Eestis tehtud. "Küll aga tegime oma seltsis ära suure uuringu 2024. aasta lõpus ja võrdlesime, mitu korda on gluteenivabad tooted kallimad tavatoodetest," lisas ta.
Kõige suurem vahe tuli välja leiva puhul. "Gluteenivaba leib oli rukkileivast kallim 6,3 korda ja gluteenivaba jahu ehk selline valmis jahusegu küpsetamiseks oli nisujahust kallim 5,1 korda," rääkis Antson.
"Mõne aasta tagune sotsiaalministeeriumi uuring ütles, et ühe tsöliaakiahaige kuu toidukorv maksab 90 eurot. Tänaseks on see ilmselt veel kallim, aga see ei olnud tookord ainult toidukorv, vaid sinna käisid juurde ka näiteks toitumisterapeudi visiidid," meenutas Antson.
Eestis toetused puuduvad
Kuivõrd tsöliaakia peamine ravi on eridieedi järgimine, ei ole Eestis sellealast toetust või hüvitist välja mõeldud. Küll aga on mitmeid näiteid Euroopast, kus riigid on leidnud viisi tsöliaakiahaigete rahalist koormust vähendada. Näiteks naaberriigis Soomes saavad madala sissetulekuga tsöliaakiahaiged taotleda toetust toidukulude tarbeks. Iirimaal on tsöliaakiahaigetel võimalik taotleda maksusoodustusi gluteenivabade toiduainete ostmisel, samuti toetatakse toimetulekuraskustes tsöliaakiahaigeid. Suurbritannias on olenevalt piirkonnast võimalik saada gluteenivaba toitu retsepti alusel. Itaalias on tsöliaakia toetus toiduvautšerite kujul.
Sotsiaalminister ja Reformierakonna liige Karmen Joller ütles, et vähemalt viimase poole aasta jooksul ei ole tsöliaakiahaigete muredest räägitud. "Kuna see on nii-öelda ravitoit, siis seda peaks kompenseerima tervisekassa või siis peaks seda hoopis [kompenseerima] rehabilitatsiooniteenuse kaudu. Siin peab seda mõtlema."
Tervisekassa selgitas aga, et inimeste igapäevase toidu eest tasumine ei ole ravikindlustuse vahenditest võimalik. "Tervisekassa tasub tervishoiuteenuste eest, mis on kantud tervishoiuteenuste loetellu. Sarnaselt teenustele hüvitame ka ravimeid soodusravimite loetelu alusel," märkis asutus kirjalikus kommentaaris.
"Otsused krooniliste või ka ägedate haiguste raviks vajalike raviteenuste osas langetatakse meditsiinilist tõenduspõhisust ja kasutegurit silmas pidades. Ka ravimite hüvitamise otsuse tegemisel hindame ravimi kasutegurit inimelule – oluline on mõista, et ravimist saadav kasu on tasakaalus selle maksumusega. Eestis hindame uute ravimite hüvitamisel alati ravimist saadavat tervisekasu ehk meditsiinilist efektiivsust ning selle eest küsitava hinna suhet," lisas tervisekassa.
Ka Antson nentis, et poliitikakujundajatega ei ole diskussiooni mitmeid aastaid peetud. "Tsöliaakia Selts tähistab tänavu 30. tegevusaastat ja me olime aktiivsemad seltsi algusaastatel ja ka veel 10-15 aastat tagasi. Viimastel aastatel on aga jaks on raugenud, sest me pole oma ettepanekutega kuhugi jõudnud."
Siiski tehakse praegu seltsis ettevalmistusi uute arutelude nimel. "Oleme oma arengukavas seadnud eesmärgiks koguda infot, läbi viia uuringuid, et kui kallis ikkagi on toidukorv, milliseid lisamaksumusi tsöliaakia inimesel ja nende peredel tuleb teha ja siis uuesti minna poliitikakujundajate juurde, kui meil on kindlad andmed," sõnas Antson.
Antson rõhutas, et selts loodab koostööle nii riigiga kui ka arstide ja tervishoiutöötajatega. "Tsöliaakia on kogu Euroopas ja ka Eestis aladiagnoositud haigus. Tihtipeale käivad inimesed aastaid või aastakümneid arstide juures erinevate sümptomitega," toonitas ta.
Toimetaja: Urmet Kook








