Nädala kestnud sõja puhul on kõige olulisem kulunud aeg ehk terve nädal. See tähendab, et enam pole tegu lühikese ja kiire operatsiooniga, nagu oli Venezuela presidendi Nicolas Maduro röövimine jaanuari alguses või eelmine rünnak Iraanile mullu juunis. Nädalaga hakkavad kogunema nii sõjalised, majanduslikud kui ka poliitilised riskid, mis ei lase esialgset edu lahinguväljal enam kergesti suuremaks geopoliitiliseks võiduks vormistada.

USA ja Iisrael on esimesel sõjanädalal küll edukad olnud – Iraani kõrgeim riigipea, ajatolla Ali Khamenei on tapetud ja Iraani vägedele küllalt suurt kahju tekitatud – siiski on sõda Iraaniga jõudnud laieneda tervet piirkonda hõlmavaks konfliktiks, millist plaani USA-l algselt ei olnud. Operatsioon Eepiline Raev ähvardab kujuneda just selliseks tobedaks sõjaliseks sekkumiseks, millest president Donald Trump USA-d oma valitsusajal eemal on lubanud hoida.

Tegu on USA suurima sõjalise operatsiooniga pärast 2003. aastat, mil sekkuti Iraani naaberriigis Iraagis. Esialgu toetavad Trumpi toetajad ka veel Iraani sõda, ent juba on langenud esimesed USA sõdurid ning nii Trump kui ka sõjaminister Pete Hegseth hoiatavad, et langenuid tuleb veel.

"President on õigesti öelnud, et ohvreid tuleb. Sellised asjad ei kulge ohvriteta. Ohvreid tuleb rohkem ja keegi tea meie põlvkonnast paremini, mis tunne on näha ameeriklasi kirstudes koju tulemas, kuid see ei tee meid põrmugi nõrgemaks. See tugevdab meie selgroogu ja meie otsustavust öelda, et selle võitluse me lõpetame," lausus Hegseth.

Teine asi on Iraani kaval käik rünnata ümberkaudseid Araabia riike, mis muuhulgas põhjustas tsiviillennuliikluse katkemise ja sellega tohutu segaduse turistide kojusaamisel.

"Meid kurvastab, mida meie kallis riik ja sõbralikud naaberriigid on pidanud läbi elama: enneolematuid Iraani rünnakuid, mida ei saa mingite argumentidega õigustada. Bahrain on alati olnud ja jääb rahumeelseks riigiks, kes pole iialgi algatanud vaenutegevust kellegi teise vastu ja on liikunud ainult koostöö ning heanaaberlikkuse teel," ütles Bahraini kuningas Hamad bin Isa al Khalifa.

Ka on sõda kandunud Liibanoni, kus Iisrael pommitab Iraani toetatava äärmusrühmituse Hizbollah objekte ning Hizbollah omalt poolt ei jää vastust võlgu. Ka Donald Trump ise on püüdnud sõda laiendada, õhutades relvastatud võitlust Iraani kurdide hulgas, need aga pole seni USA presidenti kuulda võtnud ning Iraani keskvõimuga lahinguid pidama hakanud.

Nädala kestnud sõda on rekordkõrgustesse kergitanud naftahinna, mis on kasulik Venemaale. Ka on USA vargsi hakanud tühistama Venemaa-vastaseid sanktsioone, näiteks anti Indiale roheline tuli Vene nafta ostmiseks.

Naftaekspordi seisukohalt on otsustav, kas Iraan viib ellu oma ähvarduse sulgeda kitsas Hormuzi väin, mille kaudu liigub viiendik maailma naftast. Hiljem on ka Iraan ise oma ähvardust leevendanud, väites, et väin pannakse kinni ainult USA, Iisraeli ja Euroopa tankeritele.

"Ma vaatan neid uusi hindu ja ma eeldasin, et need langevad, aga ma näen, et et need hoopis tõusevad ja ma ei saa aru, kui me oleme korraga Iraanis ja Venezuelas, siis minu arust võiks sellest ju mingit kasu tõusta, aga tundub sedamoodi, et ei tõuse," lausus Jason Los Angelesest.

Iraanis valiti eelmisel nädalal tapetud ajatolla Ali Khamenei asemele uus kõrgeim riigijuht, kelleks sai Ali Khamenei poeg Mojtaba, kes on sarnaselt oma isale islamivaimulik. Mojtaba Khamenei valimisega seotu vajub paksu sõjauttu. Nimelt on Iisrael paar korda juba teatanud Mojtaba Khamenei tapmisest, kuid viimastel andmetel, mida on samuti võimatu kontrollida, olevat ta saanud kõigest kergelt haavata. Küll on aga väidetavalt kindlasti surma saanud Mojtaba Khamenei naine.

Khamenei valinud vaimulike kogu põhjendab oma valikut asjaoluga, et uus juht peab olema keegi, keda vaenlased tingimata vihkavad ning seda USA ja Iisrael noore Khameneiga kindlasti ka teevad.

Iraani sõda on löönud kiilu ka vanade liitlaste vahele. USA ja Ühendkuningriigi sõnavahetus võttis üsna inetud mõõtmed. Tüli sai alguse Ühendkuningriigi soovimatusest oma sõjaväebaase USA-le Iraani-vastaseks tegevuseks kasutada anda. Üldse soovib Ühendkuningriik Trumpi maitse jaoks sõjast natuke liiga kaugele eemale jääda:

"Peaminister võtab arvesse Ühendkuningriigi riiklikke huve. See on õige asi, mida teha. USA president, muidugi, teeb oma tööd USA riiklikes huvides, aga Suurbritannia peaministri ja seda tööd Keir Starmer teeb, asi on keskenduda Ühendkuningriigi huvidele. Seepärast me ei toeta ega paku toetust USA ja Iisraeli rünnakutele," ütles Ühendkuningriigi välisminister Yvette Cooper.

Poliitikavaatlejate hinnangul on suurim probleem Iraani sõjaga asjaolu, et USA ei saa ka ise päris täpselt aru, mida ta sõjaga saavutada üritab. Puht sõjaliselt on operatsioon seni vägagi hästi läbi mõeldud olnud, kui aga strateegiline fookus kaob, ei saa ka sõjaline edu kaua jätkuda.

Donald Trump aga on väitnud nii seda, et Iraani sõja eesmärk on sealse režiimi täielik väljavahetamine, kui ka seda, et nii ambitsioonikat eesmärki tal kindlasti ei ole. Nõnda hajubki USA-Iisraeli ühistegevuse eesmärk järjest paksemasse sõjauttu.