Fääri saartel elab umbes 55 000 inimest ning piirkond astub vaikselt samme iseseisvuse suunas. Viis kohalikku erakonda on ühendanud jõud, et muuta Fääri saared suveräänseks riigiks, säilitades samal ajal liidu Taaniga, vahendas The Times.

Taani parlamenti kuuluv Fääri saarte esindaja Sjurdur Skaale ütles samas, et seoses Gröönimaa sündmustega on kõnelused ajutiselt peatatud.

"Taani oli väga keerulises olukorras, kuna Trump tahtis Gröönimaad üle võtta. Me ei saa õli tulle valada, see oleks vastutustundetu," ütles Skaale. 

Fääri saarestik asub Põhja-Atlandil Norra, Islandi ja Šotimaa vahel ning koosneb 18 saarest. Tegemist on strateegiliselt olulise piirkonnaga ning NATO on viimastel aastatel suurendanud oma patrulle neis vetes. 

Fääri saarte ülikooli julgeolekuekspert Tor Marni Weihe tõi samuti välja, et NATO pöörab piirkonnale üha rohkem tähelepanu. 

Erinevalt Mandri-Taanist ei kuulu Fääri saared Euroopa Liitu, piirkond on jätkanud kalapüügilepingute uuendamist Venemaaga. Samas on prratud Vene laevade juurdepääsu sadamatesse, kuna kahtlustatakse, et Kreml kasutab neid luuramiseks. 

"Kuigi viimasel ajal arvatakse, et Venemaa võib korraldada provokatsiooni Teravmägede saarestikul, siis ka Fäärid pole vähem usutav sihtmärk. Kui Venemaa näeb Fääridel mingit kasu Lääne destabiliseerimiseks või ründamiseks, siis nad kasutavad seda ära," ütles Weihe. 

Skaale ütles, et tunneb suurt muret Vene doktriini pärast, mis lubab sõjaväel tsiviillaevu uuesti kasutusele võtta. 

"Mina isiklikult suhtun koostöösse Venemaaga väga skeptiliselt. Mulle see üldse ei meeldi," ütles Skaale. 

Samal ajal tunnevad saarestiku elanikud veel muret Trumpi pärast. 

"Pärast seda, kui Trump on Gröönimaad ähvardanud, on tunne, et oleme järgmised. Tavaliselt oleme muust maailmast ja nende muredest veidi eemal, sest oleme nii väike riik ja keegi ei tea, et me siin oleme," ütles kohalik tudeng Maria Eystberg. 

Fääridel on omavalitsus, kuid nende rahandus-, politsei-, kohtu-, julgeoleku- ja välispoliitikat kontrollib Taani. Hiljutine küsitlus näitas, et 42 protsenti fäärlastest soovib Taani koosseisu all suuremat enesemääramisõigust. Samas 20 protsenti soovis täielikku iseseisvust, ülejäänud olid praeguse olukorraga enam-vähem rahul. 

Erinevalt gröönlastest sõltuvad fäärlased ka palju vähem Taani toetustest. Taani rahvusvaheliste uuringute ekspert Petra Mathilde Jors ütles, et  territoorium on saavutanud majandusliku isemajandamise.

"Nad on Põhjamaadega tihedamalt seotud, seda nii kultuuriliselt, aga ka majanduse, sotsiaalmajanduse tõttu. Nad on hästi haritud inimesed, nii et nad suudavad värvata oma keskvalitsusse fäärlasi," ütles Petra Mathilde Jors. 

Iseseisvusmeelne poliitik Hogni Hoydal ütles, et saarestik peaks võtma kasutusele mudeli, kus kohalikud võtavad Fääri saarte eest täieliku vastutuse, samal ajal säilib koostöö Taaniga. See võimaldaks Fääridel ajada oma välispoliitikat ja ühineda organisatsioonidega, nagu ÜRO ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee. 

Iseseisvuse vastane poliitik Johan Dahl leidis samuti, et Fääri saared vajavad välispoliitika osas suuremat vabadust. Ta tõi aga välja viimase kümne nädala sündmused ning ütles, et iseseisev Fääri riik oleks vaenulike jõudude suhtes väga haavatav.

"Me ei taha Fääri saartel iseseisvat riiki, sest arvame, et meil kui 55 000 elanikuga väikeriigil keset eikuskil on palju parem olla osa suuremast süsteemist koos Gröönimaa ja Taaniga," ütles Dahl.