Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 19. märtsil kell 20.17:

- Kuulduste kohaselt sattus terve Vene brigaad piiramisrõngasse;

- Meedia: Putin hoidub Kremlist eemale;

- Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak;

- Wadephul: USA toetus Ukrainale püsib hoolimata Iraani kriisist;

- Kanada: NATO koondab ressursse aitamaks Ukrainat laskemoonaga;

- Ukraina sõlmis Hispaania tehnoloogiafirmadega neli koostöölepingut;

- Poola kohus otsustas Vene arheoloogi Ukrainale välja anda;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1520 sõdurit.

EL-i tippkohtumine ei suutnud Ungarit Ukraina laenu toetama panna

Euroopa Liidu liidrid ei suutnud neljapäevasel tippkohtumisel veenda Ungari peaministrit Viktor Orbanit tühistama oma vetot Ukrainale mõeldud 90 miljardi euro suurusele laenule, teatasid diplomaadid.

Tippkohtumise järeldusi, mis kinnitasid kavatsust alustada raha väljamaksmist aprillis, toetas vaid 25 EL-i 27 liikmesriigi juhist. Diplomaatide sõnul olid vastuseisjateks Ungari ja Slovakkia.

Orban on laenu blokeerinud, ehkki kiitis selle detsembris heaks. Ta kasutab seda survevahendina vaidluses, mis puudutab Ukrainat läbivat torujuhet, mille kahjustused on takistanud Vene nafta tarnimist Ungarisse ja Slovakkiasse.

Kuulduste kohaselt sattus terve Vene brigaad piiramisrõngasse

Sotsiaalmeedias levivate teadete kohaselt jäi Zaporižžja oblastis terve Vene vägede brigaad Ukraina üksuste piiramisrõngasse.

"Püha põrgu: Vene sõjablogijad tunnistavad, et Ukraina piiras Zaporižžjas sisse terve brigaadi," kirjutas ühismeediakeskkonnas X kasutaja Prof.Bronk.

Tema esitatud kaardil toimus ümberpiiramine Huljaipolest põhjas, Verbove asula ümbruses.

Holy hell: Russian milbloggers are admitting a full brigade was encircled in Zaporizhia by Ukraine .

That is not a "difficult sector."

That is when "repositioning" becomes the official language of panic. pic.twitter.com/zOLUBC2bBM

— Prof. Bonk Perverse & Unintended Consequences (@actfast) March 18, 2026

Täiskoosseisus brigaadi suurus on 3000-5000 sõdurit.

Samas juhitakse sotsiaalmeedias tähelepanu ka sellele, et Ukraina igapäevaselt esitatavate Vene sõjakaotuste ülevaates oli kolmapäeval tavapäratult suur kaotatud sõdurite arv 1710, mis on viimaste kuude keskmisest pea kaks korda enam.

❗️❗️❗️ BIG | A new unprecedented level of Russian losses in a single day in Ukraine

On March 17, after a failed Russian offensive attempt in the Zaporizhzhia direction, where Ukrainian unmanned systems — FPV kamikaze and bomber drones — played a key role in repelling the… pic.twitter.com/iTXkr6aCbi

— NSTRIKE (@NSTRIKE1231) March 18, 2026

Meedia: Putin hoidub Kremlist eemale

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin on lõpetanud Kremli toimuvatel üritustel osalemise pärast seda, kui avalikuks tulid üksikasjad USA-Iisraeli operatsioonist Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei mõrvamiseks. Lääne meedia teatel jälgisid Iisraeli luureagentuurid Khamenei liikumist enne rünnakut häkitud valvekaamerate abil.

Vene sõltumatu uudistekanali Agentstvo hinnangul, mis põhineb Kremli ametlikul kodulehel Kremlin.ru avaldatud andmetel, osales Putin viimati Kremlis avalikul üritusel 9. märtsil, kui toimus kohtumine ülemaailmse nafta- ja gaasituru teemal. Presidendi pressiteenistuse andmetel on ta sellest ajast alates mitu korda kohtunud kuberneride, haridusministri ja Sberbanki juhiga ning osalenud ka video vahendusel julgeolekunõukogu kohtumistel.

Aga nagu Agentstvo märgib, salvestatakse ajakirjanduses avaldatavad videoülevaated sellistest kohtumistest sageli juba märksa varem kui neist teada antakse ja videokonverentsi teel on Putinil võimalik neil osaleda erinevatest asukohtadest, kus on kujundatud välimuselt identsed kontorid.

Putini eemalolek Kremlis toimuvatest üritustest on nüüdseks kestnud üheksa päeva, mis on üks pikimaid pause aasta algusest saadik. Ainus kord, kui Putin 2026. aastal Kremlist kauem eemal viibis, oli 6.–18. veebruarini. Paus pärast uusaastapühi ei kestnud kauem kui kuus päeva.

Putini eemalviibimisest kirjutanud Valgevene sõltumatu meediakanal Charter97 märkis, et lääne meedia andmeil jälgisid Iisraeli luureagentuurid ajatollat ​​Teheranis häkitud tänavakaamerate kaudu, mille salvestisi oli aastaid Iisraelile edastatud. Üks kaameratest paigaldati Pasteuri tänavale, kus asuvad valitsushooned, võimaldades neil tutvuda kompleksi turvasüsteemidega. "Me tundsime Teherani sama hästi kui Jeruusalemma," ütles luureallikas. Lisaks blokeeris Iisrael enne rünnakut mobiilside selles Teherani piirkonnas, et takistada kõnede jõudmist Khamenei turvaüksusteni.

Moskvas, kus valvekaamerate arv ületab Teherani oma ja mobiilse interneti katkestused kesklinnas on kestnud peaaegu kaks nädalat, on need detailid tekitanud ärevust. Separatistliku Donetski Rahvavabariigi endine julgeolekuülem Andrei Pintšuk vihjas Tsargradi propagandaveebisaidil avaldatud postituses, et Iraani juhtide jahtimine ja sidekatkestused Moskvas võivad olla seotud.

Lisaks sideprobleemidele Moskvas teatavad sotsiaalmeediakontod ka muude julgeolekumeetmete tugevdamist Vene pealinnas.

"Moskva on täis märulipolitseinikke, samas kui salateenistus kontrollib Kremli ümbruse kaevuluuke ning ringi tiirutavad kuulipildujatega pikapid. Moskvas toimub midagi," kirjutas Ukraina sõjasündmusi kajastav Jason Jay Smart keskkonnas X.

Sel nädalal on tulnud ka teateid tavapärasest suurematest droonirünnakutest Moskvale ning õhutõrjemeeskondade paigutamisest Vene pealinna tänavatele.

Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak

Venemaa okupatsiooni all olevat Ukraina Krimmi poolsaarel asuvaid sõjaväeobjekte tabas ööl vastu neljapäeva tugev õhurünnak.

Ukraina uudisteagentuuri RBK-Ukraina andmeil sai rünnakus kahjustada Vene õhukaitsepolgu rajatised.

Sotsiaalmeediakanali Krõmski veter (Krimmi tuul)andmeil tabasid Ukraina ründedroonid okupeeritud Sevastoopolit ja Fiolenti neeme, kuhu on koondatud Venemaa õhutõrje raketisüsteemid.

Lisaks selgus, et Vene õhutõrjesüsteemid Pantsir ei suutnud arvukatele droonide ülelendudele reageerida. "Heade droonide ülelende on kuulda ka Võidupargi ja Metro kaubanduskeskuse piirkonnas Sevastopolis," vahendas RBK-Ukraina ühe sotsiaalmeediakonto kirjeldust.

Partisaniliikumine Ateš viitas sellele, et rünnaku sihtmärgiks oli ka Venemaa Musta mere laevastiku 475. elektroonilise sõjapidamise keskus. Fiolenti neemel oli mitu sihtmärki: 12. raketipolgu üks pataljon, elektroonilise sõjapidamise polk, raadiotehnilise luure üksus ja radarit haldav rood, teatas Krõmski veter.

Sotsiaalmeediakontod teatasid ka plahvatustest Feodossias, kuid üksikasjalik teave pole veel saadaval.

RBK-Ukraina meenutas ka, et päev varem tabasid Ukraina droonid okupeeritud Krimmis asuvat Vene armee uusimat radarijaama Valdai. Samuti teatati paar päeva varem, et Ukraina luure oli kahjutuks teinud kaks Venemaa sõjalaeva, mis toimetasid Kertši väina kaudu Krimmi relvi ja varustust.

Hiljuti hävitas Ukraina kaitsevägi Krimmis ka Vene radari Protivnik, radari Parol ja õhutõrjeraketisüsteemi S-400 Triumf laskeseadeldise.

Krimmi tabanud õhurünnakutest kirjutanud Vene uudisteagentuur Interfax teatas ühe inimese surmast ja kahe haavata saamisest öösel.

Wadephul: USA toetus Ukrainale püsib hoolimata Iraani kriisist

USA jätkab tõenäoliselt Ukraina toetamist vaatamata Iraani sõjast põhjustatud pingetele transatlantilistes suhetes, ütles kolmapäeval Saksa välisminister Johann Wadephul.

"USA poliitilisel maastikul on Ukrainale laialdane toetus," sõnas Wadephul Saksa väljaandele Tagesspiegel.

Poliitiku hinnangul pole tal kahtlustki, et lõppkokkuvõttes jätkab USA oma senist kurssi ja toetab Ukrainat edasi. Siiski möönis minister, et Washington on oma sõjalist toetust märkimisväärselt vähendanud.

"Viimastel aastatel on Saksamaa olnud ülekaalukalt suurim Ukraina toetaja. Selles mõttes ei muutu meie jaoks midagi," lisas Saksamaa välisminister.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles kolmapäeval, et kui Ameerika Ühendriigid oleksid Berliiniga Iraani-vastase sõja osas konsulteerinud, oleksid nad soovitanud hoiduda seda teed valimast.

"Me jagame Iisraeli ja Ühendriikidega eesmärki, et Iraan ei tohi tulevikus enam ohtu kujutada," ütles Merz parlamendile.

"Aastaid ja aastakümneid on Iraani režiim rikkunud reeglit reegli järel, levitanud terrorit üle maailma ning destabiliseerinud naabruskonda. See režiim kannab vastutust praeguse kriisi eest piirkonnas," toonitas kantsler.

"Samal ajal oleme aga ka selgelt väljendanud, et meil on selle sõja kohta endiselt palju küsimusi," jätkas Merz ning lisas, et USA ja Iisrael ei ole esitanud veenvat plaani, kuidas see operatsioon võiks õnnestuda.

This is the leader of Europe's largest economy telling Trump: 'You didn't ask us, you don't have a plan, and we are no longer following you into the dark.'

Chancellor Friedrich Merz:

"To this day, there is no convincing concept of how this operation could succeed. Washington… pic.twitter.com/WwcZYPCqJ6

— Yasmina (@yasminalombaert) March 18, 2026

Kanada: NATO koondab ressursse aitamaks Ukrainat laskemoonaga

NATO koondab ressursse Kanada ja teiste liitlastega, et leevendada õhutõrjesüsteemide ja muu laskemoona puudujääki Ukrainas keset Iraanis toimuvat sõda, teatas Kanada kaitseminister David McGuinty.

McGuinty rõhutas Ontarios asuvas laskemoonatehases toimunud pressikonverentsil, et Kanada ja NATO partnerid teevad ühiseid jõupingutusi, et lahendada rakettide ja muu laskemoona defitsiit Ukraina jaoks.

"Selleks kombineeritakse oma vahendeid," sõnas minister.

McGuinty toonitas, et allianss ei ole Ukrainat unustanud ja on jätkuvalt aktiivselt tegev. Kaitseminister lisas, et kavatseb nädala jooksul pidada sel teemal mitmeid arutelusid ning Kanada kavatseb jätkata Ukrainale märkimisväärse abi andmist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on väljendanud kartust, et Lähis-Ida sõda võib viia õhutõrjesüsteemi Patriot rakettide ülemaailmse nappuseni.

Ukraina sõlmis Hispaania tehnoloogiafirmadega neli koostöölepingut

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus kolmapäeval visiidi käigus Hispaania kuningaga ja sõlmis kohalike tehnoloogiafirmadega neli koostöölepingut.

"Kuningas Felipe VI võõrustas mind kuninglikus residentsis. Me hindame kõrgelt Hispaania toetust meie rahvale, kes on olnud sunnitud sõja tõttu oma kodudest lahkuma," ütles Zelenski.

Ukraina presidendi ametliku kodulehe andmetel on Hispaania pakkunud varjupaika 240 000 ukrainlasele, kes pidid sõja tõttu kodudest põgenema.

President avaldas tänu Tema Majesteedile ja kogu Hispaania rahvale vankumatu toetuse eest Ukrainale kõigi nende Vene agressiooni aastate jooksul. Samuti arutas president diplomaatilisi jõupingutusi õiglase rahu saavutamiseks ja rõhutas, et Ukraina teeb kõik võimaliku, et sõda võimalikult kiiresti lõpetada, seisis Ukraina ametlikus teates.

Visiidi raames kohtus Ukraina riigipea Hispaania peaministri Pedro Sánchezega, Hispaania parlamendi mõlema koja juhtidega ning pidas läbirääkimisi Hispaania inseneri- ja tehnoloogiakontserni Sener Aerospace & Defence juhtkonnaga.

Visiidi käigus allkirjastasid Ukraina tootjad neli koostöölepingut, millest kolm sõlmiti just Seneriga.

Zelenski saabus Hispaaniasse Londonist, kus kohtus Suurbritannia peaministri Keir Starmeri ja NATO peasekretäri Mark Ruttega.

Zelenski visiitide taustal on Ukraina Euroopa liitlased lubanud jätkata Kiievi toetamist sõjas Venemaaga. Samal ajal aga on Washington osaliselt leevendanud Moskva-vastaseid sanktsioone, et jahutada Lähis-Ida sõja tõttu hüppeliselt tõusnud naftahindu.

Poola kohus otsustas Vene arheoloogi Ukrainale välja anda

Poola kohus otsustas kolmapäeval tuntud Vene arheoloogi Aleksandr Butjagini Ukrainale välja anda, kus teda süüdistatakse väljakaevamiste läbiviimises annekteeritud Krimmis.

Varssavi kohus tunnistas Ukraina väljaandmistaotluse täielikult vastuvõetavaks, ütles tema advokaat Adam Domanski ajakirjanikele.

Domanski lisas, et kaebab otsuse edasi.

Butjagin töötab Venemaa riiklikus Ermitaaži muuseumis Peterburis. Poola võimud pidasid ta kinni detsembris.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1520 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 284 090 (võrdlus eelmise päevaga +1520);

- tankid 11 786 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 24 233 (+4);

- suurtükisüsteemid 38 538 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1691 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1333 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 349 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 185 724 (+1391);

- tiibraketid 4468 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+1);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 84 129 (+155);

- eritehnika 4092 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.