"Riigikogu juhatusel ei ole mingit puutumust kantselei ametniku töösuhte lõpetamise otsusega, sest riigikogu kantselei personaliotsused on kantselei direktori ainupädevuses ning juhatus ei ole andnud talle selles küsimuses mitte mingisuguseid suunised. Menetluse järeldusi saab seega samuti kommenteerida ainult otsuse langetanud kantselei direktor," ütles ERR-ile Hussari nõunik Indrek Tarand.

Hussar ise ERR-i küsimustele ei vastanud.

Hussar saatis aga selgituse riigikogu liikmetele. "Saan kinnitada eilsel riigikogu istungil kõlanud seisukohta, et riigikogu juhatusel ei ole mingit puutumust kantselei ametniku töösuhte lõpetamise otsusega. Riigikogu kantselei personaliotsused on kantselei direktori ainupädevuses. Olen palunud kantselei direktoril anda riigikogu liikmetele ammendav kirjalik selgitus selles küsimuses," kirjutas Hussar.

Kantselei direktor eitas poliitilist motiivi

Riigikogu kantselei direktor Antero Habicht kirjutas omaltpoolt samuti riigikogu liikmetele saadetud kirjas, et nõuniku vallandamine ei toimunud poliitilisel motiivil.

"Esmalt soovin siiralt tänada teid selle eest, et olete võimaldanud läbi aastate hoida kantselei ametkonda professionaalse ja selgelt mittepoliitilisena. Kinnitan ühemõtteliselt, et ka kõnealuse ametniku teenistussuhte lõpetamise otsuses ei olnud vähimalgi määral poliitilist motiivi. Otsuse ainsaks eesmärgiks oli tagada, et ka edaspidi töötaksid kantseleis ametnikud, kelle töö on usaldusväärne ja professionaalne," märkis Habicht. 

"Antud juhul oli tegemist usalduse kaotusega, mis kujunes mitme asjaolu koosmõjus: eelnõu menetlemisel tehtud sisuline viga, selle vea tekkimise eest avalikult teiste süüdistamine ning kehtestatud sisemiste protseduuride eiramine teavitamiskohustuse osas. Just nende asjaolude kogum viis olukorrani, kus usaldussuhet ei olnud enam võimalik taastada," põhjendas Habicht. 

"Usun, et nii tänaste kui ka tulevaste riigikogu koosseisude huvides on, et kvaliteetse ja usaldusväärse õigusloome tagamiseks peab ametkonna juht olema valmis tegema ka ebapopulaarseid otsuseid. Teenekas staaž või isiklik sümpaatia ei saa asendada töö kvaliteeti ja vastutust oma rolli eest. Vigade tegemine on inimlik, kuid sama oluline on valmisolek võtta vastutus ja neist õppida," märkis ta veel.

Kivimägi: meile oleks paremini sobinud, kui ametnikku poleks vallandatud

Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (Reformierakond) kinnitas, et riigikogu kantselei otsustas omal initsiatiivil ametnik vallandada.

"Mitte vähimatki poliitilist survet. Ennekõike spinnid, nagu oleks keegi avaldanud kantselei direktorile poliitilist survet, olid põhjuseks, miks ma direktoriga sel teemal vestlesin, et kellelegi liiga ei tehtaks," ütles Kivimägi.

"Kõlab üllatavalt, aga poliitiliselt oleks meile (Reformierakonnale - toim) "sobinud" palju rohkem, kui ametnikku poleks vallandatud, kuivõrd nägime seda poliitilist rünnakut ette. Ent kuulanud ära direktori argumendid, olnuks lubamatu poliitilistel kaalutlustel see protsess peatada. Ja mitte vaid seetõttu, et see polegi minu voli," lisas Kivimägi.

Kokk: riigikogu liikmed taotlevad nõuniku tööle ennistamist

Riigikogu Isamaa fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk asub aga alates esmaspäevast koguma allkirju, et koostada taotlus ennistada vallandatud nõunik tööle tagasi tööle.

"Ma arvan, et see on väga häbiväärne juhtum, mis riigikogus toimunud on. Inimene, kes on 32 aastat väga hoolsalt oma tööd teinud, mul on au olnud temaga koos ka majanduskomisjoni esimehena tööd teha teha. Ta on alati väga hoolikas olnud ja täna süüdistatakse teda asjas, milles tema tegelikult ei ole üldse süüdi," ütles Kokk.

"Kindlasti täna riigikogu liikmed pöörduvad juhatuse ja kantselei poole selle inimese tööle ennistamise taotlusega," sõnas Kokk.

"Ma arvan, et see on see koht, kus kõik riigikogu liikmed peavad ise tunnetama, kas nad soovivad, et poliitiliselt määratletakse mõne inimese töökoht. Meil on vaja, et meil oleks võimalus minna ja pöörduda erinevate komisjonide juristide ja ametnike poole, kui me soovime mingit muudatusettepanekut teha või anda seaduseelnõud teha. Nendel on see kogemuspagas, aga kes tahaks tulla meile appi, kui on see risk, et äkki midagi on valesti. Kõikidel juhtub eksimusi, aga siin ei ole eksitud ametniku poolt, vaid eelnõu anti sisse sellisena, nagu ta võeti. Viga oli siis juba see, kui eelnõu riigikogule üle anti," rääkis Kokk.

Riigikogu kantselei vallandas distsiplinaarmenetluse tulemusel riigile miljoneid maksma läinud hasartmängumaksu seaduspraagi tõttu eelnõuga tegelenud staažika riigikogu nõuniku.