Praeguste riigilaevastiku parvlaevade jääklass on 1A ehk need tulevad toime kuni 80 sentimeetri paksuse jääga. Kavandatav viies parvlaev tuleb hanke järgi jääklassiga 1B, mille piirmäär on 60 sentimeetrit. Möödunud talvel tekkis ka kõrgema klassiga laevadel jääoludega probleeme.

Taristuminister Kuldar Leis selgitas riigikogu liikme Reili Ranna (SDE) päringule vastates, et hangitava viienda parvlaeva jääklass sai seatud vastavalt eelarvelistele vahenditele. 

"Jääklassi tõstmisega 1A-ni kaasneks hinnanguline laeva käiturite lisavõimsuse vajadus 40–50 protsenti, mis tähendab oluliselt kõrgemat laeva ehitusmaksumust. Lisaks suureneb ka laeva korpuse maksumus," sõnas Leis.

Ta lisas, et 1B jääklassi valikut toetab transpordiameti poolt 2023. aastal tellitud uuring, mille lõpparuandes on välja toodud, et maksimaalne jääpaksus Väinameres võib vaid üksikutel juhtudel jõuda paiguti 60 sentimeetrini, mis vastab 1B jääklassi piirmäärale. 

"Uuringus esitatud erinevate kliimaprognooside analüüside kohaselt on sedavõrd raskete talvede osakaal tulevastel aastatel, 2030–2055, vaid kolm protsenti. Uuringus esitatud nn keskmise talve puhul jääb jääpaksus Väinameres vahemikku 10–20 sentimeetrit ja sooja talve puhul jääkate Väinameres sootuks puudub," ütles taristuminister.

Uus laev peab vastama rohenõuetele

Rand uuris, kas analüüsiti võimalust tellida viiendaks parvlaevaks sama tüüpi alus, mis tänaste laevade näol on järeleproovitud ning mõlemale põhiliinile sobiv. 

"Laeva ehituse rahastuseks on taotletud vahendeid Euroopa Liidu energiatõhususe tõstmise ja keskkonnamõjude vähendamise toetusfondist (nn moderniseerimisfond). Antud meetme rahastustaotluses on välja toodud, et laev peab olema 100 protsenti elektrilaev, eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 64 protsenti võrreldes olemasoleva parvlaevaga Regula," vastas Leis.

Moderniseerimisfondi toetuse suurus on 28 000 000 eurot (ilma käibemaksuta). Sellele lisandub 13 900 000 eurot riigi omaosalus, mis kaetakse CO2 vahenditest ja on samuti võimalik vaid juhul, kui täidetakse rohe-eesmärke.

Juhul, kui ehitada olemasolevate parvlaevadega sarnane parvlaev, tuleks oluliselt suurendada eelarvet hinnanguliselt vähemalt 50 protsenti, rõhutas minister. 

Ta nentis, et kuna praegused laevad on peaasjalikult diiselkütusel sõitvad, siis selliste laevade ehitamisel ei ole võimalik kasutada moderniseerimisfondi ja CO2 vahendeid ja ehituskulud tuleks täielikult katta ainult riigieelarveliste vahendite arvelt.

Uue laeva maksumuse eelarve on 41,9 miljonit eurot.

Projekti rahastatakse 67 protsendi ulatuses Euroopa Liidu energiatõhususe tõstmise ja keskkonnamõjude vähendamise toetusfondist ning Eesti riigi omapanus moodustab ligikaudu 33 protsenti projekti kogumaksumusest.

Laeva kohta pärinud riigikogu liige Reili Rand ütles ERR-ile, et talle jääb selgusetuks, mis probleemi minister lahendab.

"Tänavune talv näitas, et kui põhilaevad olid regulaarses hoolduses või remondis, siis asenduslaevana Regula hakkama ei saanud, sest jäi jääga hätta. Nüüd pakutakse meile kallima raha eest veidi uuemat Regulat, mis ikkagi ei lahenda olukorda, kus suursaarte vaheline elutee võib katkeda "statistliselt ettenägematutel" põhjustel," sõnas ta.

Viienda parvlaeva projekteerimis- ja ehitushankele esitati kaks pakkumist

Suursaarte vahelise uue parvlaeva ehitamiseks tegid riigilaevastikule pakkumused Poola laevatehas CRIST S.A. ning Eesti ettevõte Baltic Workboats AS koos UAB Vakarų Baltijos Laivų Statyklaga, teatas riigilaevastik. 

Pakkumused esitati 16. märtsiks ning hange on jõudnud hindamisfaasi.

Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma sõnul peegeldavad esitatud pakkumused hästi tänast olukorda Euroopa laevaehitusturul.

"Laevaehitusmahud on Euroopas viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, sektoris on palju tööd, samuti näitasid hanke raames laevaehitajatega peetud läbirääkimised, et riigi poolt ette antud eelarve, 41,9 miljonit eurot, on laevatehastele korralik väljakutse – see kõik kajastub ka esitatud pakkumuste arvus," kommenteeris Laasma. 

"Riigil on täna laual kaks pakkumust, mõlemad tugevate referentsidega laevaehitajatelt, kelle ehituskvaliteedis kahelda pole põhjust," sõnas Laasma. "Hanke tulemuste osas järeldusi teha on veel vara, hetkel toimub hankele esitatud pakkumuste vastavuskontroll."

Käimasoleva suursaarte vahelise viienda parvlaeva rahvusvahelise projekteerimis- ja ehitushanke kuulutas riigilaevastik välja 12. juunil. 

Eelmised kaks hanget jooksid liiva

Riigilaevastik tõi välja, et kolmandat korda toimuv viienda parvlaeva hange korraldati seekord võistleva dialoogi vormis, mis võimaldab soodsaima lahenduse leidmiseks pidada hanke tehniliste parameetrite osas pakkujatega läbirääkimisi.

Kliimaministeeriumi poolt riigilaevastikule antud ülesande kohaselt oli eesmärgiks leida laevaehitaja Euroopa regioonist ning mahtuda projektiga 41,9 miljoni suurusesse eelarvesse. 

Septembri alguses alustas riigilaevastik läbirääkimisi nelja Euroopa laevaehitajaga – kokku toimus hanke raames kolm läbirääkimiste vooru, mille raames täpsustati nii laevaehitusega seonduvaid detaile kui ehituslepingut puudutavaid tingimusi, et jõuda parima hinna-kvaliteediga pakkumusteni.

Hanke tehnilises kirjelduses sätestatud miinimumnõuded lähtuvad projekti rahastaja – Euroopa Liidu energiatõhususe ja keskkonnamõjude vähendamise toetusfondi – tingimustest, mis seavad projekti fookusesse laeva energiaefektiivsuse, edastas riigilaevastik.

Uus laev peab olema vähemalt 66 protsenti energiaefektiivsem tänasest referentslaevast, milleks on Regula. 

Parvlaeva peamiseks jõuallikaks on planeeritud kaldalt laetav ja akudesse salvestatav roheline elekter. Eriolukordadeks on laeval olemas ka biodiislil töötavad abigeneraatorid. 

Laev on planeeritud mahutama ligi 110 autot ja vähemalt 300 reisijat.