Riigilaevastiku varasemad kaks riigihanget Väinamere reisilaevastiku viienda parvlaeva tellimiseks jooksid liiva. Jaanuaris lõppenud eelmisele hankele tegi pakkumise neli ettevõtet, kuid need jäid riigile liiga kalliks.

Juunis väljakuulutatud uus parvlaeva rahvusvaheline projekteerimis- ja ehitushange otsustati korraldada hoopis võistleva dialoogi vormis ning riigilaevastiku kommunikatsioonijuhi Kristel Kase sõnul on asjad seni kulgenud paljulubavalt.

"Ametliku taotluse hankes osalemiseks esitas riigilaevastikule eelmisel nädalal kuus taotlejat – hanke läbirääkimiste voorus soovivad osaleda neli välismaist ja kaks Eesti kapitaliga seotud osapoolt," ütles Kask ERR-ile.

Võistleva dialoogi vormis toimuva hanke puhul saab riigilaevastik tema sõnul koos laevaehitajatega täpsustada hanke käigus parvlaeva ehitusega seotud tehnilisi detaile ja jõuda sel viisil parima hinna-kvaliteedi suhtega pakkumusteni.

Hanketingimused näevad ette, et riigilaevastik ostab kahe käilaga parvlaeva, mis peab mahutama vähemalt 110 sõiduautot ja kaheksa veoautot ning reisijaid peab sinna mahtuma vähemalt 300. Jääklass peab laeval olema vähemalt 1B ning lisaks peab seal olema ka restoran ning kiosk koos laopinnaga.

Valdkonda hästi tundev merendusasjatundja (nimi toimetusele teada) rääkis ERR-ile, et kui riigi soov on uus laev võimalikult odavalt ehitada ning kallis ei tohiks olla ka selle käitamine, ei tundu osa hankes sisalduvaid nõudeid mõistlikud.

Näiteks on kõigis hangetes sisaldunud nõue, et laevas oleks restoran, ehkki Virtsu-Kuivastu liinil kestab ülesõit umbes 27 minutit. See nõue tähendab ühtlasi, et laeva tuleb ehitada ka täissuuruses kambüüs ning laoruumid.

"Laeva ekspluateerimisel saab olema märkimisväärselt suurem meeskond, mis omakorda tähendab, et laeva tuleb ehitada rohkem elu- ja olmeruume meeskonnale," tõi asjatundja välja.

Samal ajal on aga langetatud jääklassile seatud nõudeid: kui seniste parvlaevade jääklass on 1A ehk see peab suutma läbima kuni 80 sentimeetri paksust jääd, siis uuelt oodatakse klassi 1B ehk 60 sentimeetri paksuse jää läbimise suutlikkust.

"Minu hinnangul ei ole see piisav, et aastaringselt Väinameres navigeerida. Lihtsas keeles öeldes tähendab madalam jääklass seda, et laeva korpus ei ole nii tugev kui kõrgema jääklassiga laeva korpus, samuti on laeva käiturid nõrgemad," selgitas valdkonnaga kursis olija.

Riigilaevastiku kommunikatsioonijuht ütles, et uue laeva jääklassi määramise aluseks on põhjalikud analüüsid ja uuringud.

"Uue parvlaeva jääklass on määratud Soome-Rootsi jääklassi reeglite järgselt, mis sätestavad laevade mootori võimsuse ja kere tugevdamise nõuded," sõnas Kask.

Arvestades, et Suure väina laevateed on aktiivselt kasutuses, peaksid sedavõrd raskete jääolude tekkimiseks, mille puhul 60-sentimeetrise jää läbimise võimekusest ei piisa, olema Väinamere ilmastikutingimused Kase sõnul väga ekstreemsed.

Ta lisas, et 1B jääklassi sobivust uuele parvlaevale toetab ka transpordiameti tellimusel mullu valminud uuring "Eesti jäämurdeteenuse osutamise alternatiivide analüüs", mille viisid läbi Tallinna tehnikaülikooli teadlased koostöös eraettevõtetega.

Restoraninõude kohta märkis riigilaevastiku esindaja, et sooja toidu pakkumise vajalikkust ülesõidul on korduvalt rõhutanud kohalik kogukond ja parvlaeva põhikasutajate soove on hankel püütud maksimaalselt arvesse võtta.

"Köögi täpne suurus ja sisustus selgub uues hankes läbirääkimiste käigus. Meie eesmärk on leida tasakaal kasutajate ootuste ning mõistliku kulutaseme vahel, et tagada teenuse kvaliteet, millega kasutajad on harjunud," lisas Kask.

Töötajate arv uuel laeval peaks tema sõnul olema ligilähedane praegu liinil sõitvate laevade omale. Laevade mehitamist reguleerib transpordiamet, sest laevapere suurus sõltub maksimaalsest reisijate arvust ja evakuatsiooniplaani täitmise tingimustest.

Seda, kas uue laevaga reisijaid vedama hakkavale TS Laevadele seatakse tingimus, et nad kasutaksid reisidel eelistatult just uut laeva, mitte endale kuuluvaid aluseid, ei osanud riigilaevastik öelda, kuna see jääb liinivedude ja ühistranspordi korralduse eest vastutava regionaal- ja põllumajandusministeeriumi otsustada.

Seniste hangete nurjumise kohta ütles Kask, et protsessi on pärssinud peamiselt ootamatult kiire ja ülemaailmne inflatsioon, poliitilistest konfliktidest tingitud materjalide, laeva masinate ning muude komponentide kättesaadavuse tõrked ja sellega kaasnev märkimisväärne laevaehitushindade tõus.

"Viimane hange näitas ka seda, et kuna laevaehitajatel on täna palju tööd ja teiselt poolt palju määramatust tuleviku, see tähendab toorme kättesaadavuse osas, siis kõrgeid riskimarginaale lisatakse kirjalikesse pakkumistesse julgemalt ning ilma läbirääkimisteta head, soodsat turuhinda saada on väga keeruline," nentis ta.

Riik loodab viienda parvlaeva hankelepingu sõlmida selle aasta lõpuks.

Uue laeva maksumuse eelarve on 41,9 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 67 protsendi ulatuses Euroopa Liidu energiatõhususe tõstmise ja keskkonna mõjude vähendamise toetusfondist ning Eesti riigi omapanus moodustab ligikaudu 33 protsenti projekti kogumaksumusest.