"25. märtsi öösel kell 3.43 tabas Auvere elektrijaama korstent droon. Õnnetuses keegi viga ei saanud," teatas kaitsepolitsei pressiesindaja.

ERR küsis kaitseväelt ka drooni teekonda Eesti õhuruumis, kuid kaitsevägi vastas, et "tegemist on menetlusinfoga, mida ei ole võimalik avaldada".

Kohapeal tegutsevad päästeameti demineerijad, menetlust juhib riigiprokuratuur ning juhtumit uurib kaitsepolitseiamet.

Droon purunes kokkupõrke järel väikesteks tükkideks. Ainsal fotol, mis kaitsepolitsei drooni tükkidest avalikustanud on, on näha bumerangikujuline droonitükk.

"Praeguse info järgi ei olnud droon suunatud Eestisse. Hetkel tehakse esmased toiminguid, uurimine selgitab täpsemad asjaolud," ütles riigi peaprokurör Astrid Asi pressiteate vahendusel.

Enefit Poweri esialgse hinnangu kohaselt ei ole elektrijaamal vahetuid kahjustusi ja intsidendil ei ole olulist mõju Eesti elektrisüsteemile.

Ukraina ründas öösel droonidega Ust-Luga sadamat. 24. märtsi õhtul ja 25. märtsi öösel teatati Leningradi oblastis Ukraina droonirünnakutest.

Ust-Luga sadam asub pisut vähem kui 50 kilomeetrit Auvere elektrijaamast. Vene piir on Auvere elektrijaamast vähem kui kolme kilomeetri kaugusel.

"Tegu on Venemaa täiemahulise agressioonisõja mõjudega. Võib eeldada, et taolisi intsidente näeme veel," tõdes kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson.

Kaitsepolitsei palub kõigil, kes drooni võisid märgata, jagada infot kapoga aadressil kapo@kapo.ee. Samuti palub kapo sündmuskohale mitte tulla ning droonirususid märgates neist eemale hoida, kuna tegu võib olla plahvatusohtliku materjaliga. Rusudest palutakse teavitada numbril 112.

Allakukkunud droonist teatati ka Lätis, Dobročina külas.

Riigi sõnumisegadus

Ohuteavituse süsteemi EE-ALARM saatis kolmapäeva hommikul kell 8.43 üle Eesti inimeste mobiiltelefonidesse teavituse: "Kaitsevägi: Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu on piirkonnas kaasnev droonioht. Kui näete, varjuge ja helistage 112. Lisainfo KRIIS.EE ja 1247."

Millises piirkonnas on droonioht, teavitusest ei selgunud. Samuti oli sõnumis segane, mida pidi inimene nägema, et varjuda.

Narva elanik saatis kuvatõmmise kell 8.42 "Ole valmis" äpis tulnud teavitusest, mis oli veelgi karmim ja soovitas kohe varjuda: "Õhuoht! Varjuge!"

Küll aga tabas nii 112 kui ka 1247 seejärel paanikas inimeste kõnede tulv.

Häirekeskus andis kell 9.24 teada, et hädaabinumbrile 112 ja riigiinfo telefonile 1247 on tekkinud suurem kõnede tulv, mistõttu peab helistades ootama enne, kui esimene vaba päästekorraldaja või konsultant kõnele vastab.

Kell 9.35 saatis EE-ALARM uue teavituse: "Täpsustatud info! Ohupiirkonnad on Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Kui näed drooni, varju ja teata 112. "

Kella 15.45 ajal saatis EE-ALARM teavituse, et Ida- ja Lääne-Virumaal kehtestatud õhuoht on möödas.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) teatas hiljem, et 25. märtsil esineb Eesti äpis tehnilisi tõrkeid, millega tegeletakse. Samuti tunnistas RIA, et Eesti äpi kaudu saadeti ohuteavitus seoses võimaliku drooniohuga, kuid esmane teavitus läks ekslikult üle kogu Eesti, kuigi tegelik ohupiirkond piirdus Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaaga.

"Olukorra täpsustamiseks saadeti seejärel kordusteavitus, milles määratleti õiged ohupiirkonnad. Osadele kasutajatele kuvati esimene teavitus ekslikult vene keeles. Seejärel edastatud kordusteavitus oli nii inglise kui ka vene keeles. Eesti keele valiku korral edastati teavitused eesti keeles," märkis RIA.