"Praegu on selge, et ohupiirkond ei ole ainult Narva, vaid kogu Ida- ja Lääne-Virumaa. Sõda on koju kätte jõudnud, nii kurb kui seda ei ole tõdeda. Kriisikomisjoni mõte on omavahel üksteist toetada ja arutada, mida me saame selles olukorras teha ja kuidas me vaatame tulevikku. Nende uudiste põhjal, mida ma täna hommikul olen lugenud, ja nende hinnangute põhjal, mida on praegu andnud asjaomased asutused, on see meie uus normaalsus," nentis Raik.

Narvas tegutsev ajakirjanik Jevgenia Parv tunnistas, et Ukraina tuttavad olid teda viimastel päevadel hoiatanud droonide eest, kuid ta ei võtnud teateid tõsiselt.

"Nad kirjutasid mulle, et palun olge tähelepanelikud, sest teil võivad hakata droonid lendama. Palun hoidke ennast, koguge varusid, et teil oleksid veepudelid ja nii edasi. Natukene naersin ja rahustasin neid. Mõtlesin, et see on võib-olla seotud selle Narva rahvavabariigi infoga, mis levib," ütles Parv.

Juhtunust olid kolmapäeva öösel ja hommikul häiritud erinevate Ida-Virumaa asulate elanikud, sest Auveres toimunu tõttu tõusid õhku hävitajad.

"Hommikul kuulsin kummalisi hääli, mida tavaliselt hommikul ei ole, lasin koera välja ja kuidagi kummaline tunne oli," meenutas Kohtla-Järve elanik Kaire Viil.

Raik ütles, et ta sai öösel juhtunust teada alles hommikul meedia vahendusel. Tema jaoks näitas drooniintsident taas seda, et omavalitsused vajaksid riigilt kiiremat infot.

"Linnapea elabki eesliinil, siia ei saa tulla kaitsepolitsei peadirektor ja päästeameti peadirektor. Paratamatult ja eriti Narvas esitatakse küsimusi linnapeale, kes esindab kõike Eestist. Arusaadavalt on mõistlik meid kaasata, ükskõik, kes on linnapea. Aga sellisest situatsioonist, mis lõppes veel hästi, me peamegi õppima selleks, et olla valmis veel keerulisemateks situatsioonideks, kui need peaksid tulema," nentis Raik.