Veebruariga võrreldes on diislikütuse jaehinnad tõusnud üle 70 sendi liitri kohta. Ka käibemaksu osa jaehinnast on 16–17 sendi võrra liitri kohta kallim. Seega peaks transpordikütuste ühingu tegevjuhi Krista-Maria Alase hinnangul valitsus langetama diisliaktsiisi, et Eestis ei oleks ettevõtjad naaberriikidega võrreldes ebavõrdses seisus.

"Me näeme, et kui aktsiisi alandada, siis tarbija jaoks tasandab see kütusehinda, aga samal ajal riik ei peaks muretsema eelarve puudujäägi pärast," ütles Alas.

"Mõistame, et riigieelarve on probleemses seisus. Selleks, et see ei saaks väga kannatada, ongi meie ettepanek aktsiisi alandada – aga käibemaksu osa nii-öelda katab seda," selgitas Alas.

Ühing on saanud pärast nii valitsusele kui rahandusministeeriumile saadetud pöördumist segaseid signaale. Valitsus teatas vastuses, et edastas ettepaneku rahandusministeeriumile, kirjeldas Alas, kuid rahandusministeeriumi sõnul on aktsiisi langetamine poliitiline otsus ehk seda peab arutama valitsus.

"Väga keeruline on aru saada, kes siis lõpuks selle otsuse vastu võtab. Meie poolt on valitsusele väga tungiv soovitus küsimusega tegeleda, sest teame ajaloost, kui palju mõjutab naaberriikide kütuse hind meie konkurentsi ja majandusolukorda," nentis Alas.

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) sõnul on diisliaktsiisi langetamine rumal mõte ning seepärast ei ole seda ka valitsuse lauale viinud.

"See on sõelaga vee kandmine. Me ei too sellist rämpsu lauale, mis ei ole abiks, vaid teeb kahju. Rahvusvaheline vajadus on hoida ennast praegu tagasi, mitte kütta tarbimisele hoogu, vaid lasta reserve turule – ja seda on ju valitsus juba teinud. Teadlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitus on just säästa kütust," sõnas Ligi.

Ta nentis, et mõistab, kuidas transpordiettevõtteid see praegu palju ei aita, kuid rõhutas, et oludes, kus maailm on lasknud käibesse oma nafta- või kütusevarud, ei tohi ergutada nõudlust.

"Kui me hakkame langetama aktsiisi, siis ostja seda tegelikult ei näe – sellel on olematu mõju," tõdes Ligi.

"See oleks alla ühe euro sajale kilomeetrile, mida keskmine autosõitja võidaks. Ja elu näitab, et tegelikult hinnad ei sõltu aktsiisimäärast – see on fikseeritud summa. Ka riigil ei ole ressurssi, millega defitsiiti veel suurendada."

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul on aga praegu väga oluline hoida energiahindu kontrolli all. Eriti juhul, kui Lähis-Ida konflikt venib pikemaks, peaks Uusküla sõnul kindlasti kaaluma maksumuudatusi, mis hoiaks kütusehinnad tarbija jaoks mõistlikena.

"Kui aktsiisi tõsta, läheb kütus kallimaks – kui langetada, tõuseb kütuse hind vähem. Antud hetkel räägime, et kütuse hinnad on nii või teisiti kõrged, lihtsalt siis (aktsiisi langetades - toim) oleks need vähem kõrged kui varasemalt," ütles Uusküla.

Eestis on olnud just diislikütus odavam kui Lätis ja Leedus, sõnas Uusküla. Hetkedel, mil Leedu on tõstnud oma aktsiisimäära, on siinsete tanklate jaemüük oluliselt kasvanud.

"Nüüd kui Läti ja Leedu alandavad aktsiisi ja meie mitte, siis kaotame selle eelise. Kui Läti ja Leedu autod käisid varem Eestis tankimas, siis lähevad nüüd kodumaale tagasi. Kindlasti on mõju olemas ning avaldub ka päris kiiresti – andmetest on seda näha paari nädala jooksul," tõdes Uusküla.

Läti langetas aprillist kolmeks kuuks diislikütuse aktsiisi pisut üle 15 protsendi. See oli kõrgem kui Eestis ehk 467 eurot 1000 liitri kohta – nüüd on aktsiis 396 eurot.

Eestis pidi maikuust diisliaktsiis 459 euroni tõusma, kuid Lähis-Ida konflikti tagajärgede tõttu loobus valitsus sellest plaanist.