Saue riigigümnaasiumi direktori Taavi Vilba sõnul on koolipere ja lapsevanemad koolipäeva alguse nihutamise suhtes kriitilised.

Vilba sõnul näitas veebruaris läbi viidud küsitlus, et ligi 75 protsenti õpilastest ja lapsevanematest eelistanuks jätkata senise graafikuga, kus koolipäev algab kell 8.30. Peamiste vastuargumentidena toodi välja koolipäeva lõpu lükkumine 20 minuti võrra hilisemaks ning logistilised mured, kuna uus kellaaeg ei pruugi ühilduda valla bussiliinide ja Elroni rongide graafikutega.

Hoolimata koolipere pettumusest alustab kool sügisel siiski kell üheksa.

Vilba selgitas, et kuigi hoolekogu soovis taotleda erandit varasemaks alguseks, mida ministeerium lubab, saanuks seda teha vaid tingimusel, et esitatakse konkreetne üleminekuplaan järgmiseks kaheks aastaks. Kooli juhtkond otsustas vältimatut muudatust mitte edasi lükata ja minna uuele korrale üle kohe.

Direktori sõnul lähtub koolipidaja ehk haridusministeeriumi nõue alustada tundidega kell üheksa või hiljem, tõenduspõhisest praktikast, mille kohaselt parandab hilisem ärkamine noorte heaolu ja õpivõimekust.

Vilba märkis, et riigigümnaasiumidel puudub sisuline valikuvabadus, kuna koolipidaja lubab erandeid vaid ajutiselt. Samal ajal alustavad paljud ümberkaudsed munitsipaalkoolid tööd tunduvalt varem, kuna kohalikud omavalitsused on nende hoolekogude taotlused varasemaks algusajaks heaks kiitnud.

"Noored ja lapsevanemad on pettunud. Nagu mainisin, soovis 75 protsenti vastanutest alustada kell 8.30 ehk jääda senise korralduse juurde," lausus Vilba.

HTM: määrust tuleb täita

Haridusministeeriumi riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Triin Käpp ütles Sauel juhtunule kommentaariks, et vastavalt kehtivale määrusele tuleb kõigil koolidel üle minna kella üheksasele algusajale.

"Erandeid saab teha hoolekogu põhjendatud ettepanekul ning koolipidaja kinnitusel. Riigikoolide pidajaks on HTM ning oleme andnud oma koolidele sõnumi, et kui ei ole võimalik minna uuele kooli algusajale üle uuel õppeaastal, siis palume oma koolidel näidata, kuidas nad kahe aasta jooksul sinna suunas liiguvad," selgitas Käpp.

Käpp lisas, et ministeerium mõistab, et paljudel koolidel on keeruline toimetada, kuna ühes ja samas piirkonnas on erinevad koolipidajad – omavalitsus, riik ja erakoolid – see ongi küsimus erinevate osapoolte koostööst ning vastastikkusest mõistmisest. 

"Pikemas perspektiivis võiksime liikuda selles suunas, et õppijate koolipäev saaks olla mõistliku pikkuse ning tempoga kõikides koolides," lisas ta.

Küsimusele, miks Saue riigigümnaasium viis läbi küsitluse, kuid erandiks taotlust ei esitanud, vastas ministeeriumi pressiesindaja, et küsitluste läbiviimist otsustab iga koolijuht ise ja siia pidaja ei sekku.

"Küsitluse viis Saue riigigümnaasium läbi olukorras, kus koolipidaja ei olnud veel andnud täpset seisukohta, millistel tingimustel erandeid on võimalik küsida. Koolijuht on kinnitanud, et andis õpilastele teada, et tegu on vaid sisendiga hoolekogule, kes sellest lähtuvalt saab kaaluda, kas küsida erandit või mitte," lausus pressiesindaja.

Nilisk: kell üheksa alustamiseks pole ressurssi

Koolialguse viimine kella üheksaks toob muudatusi ka maakonna bussiliinidele.

Küsimusele hommikuste tipptundide kohta vastas Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse tegevdirektor Andrus Nilisk, et need hakkavad pihta poole kaheksast ja kestavad kella üheksani. Kuna haridusministeerium soovib riigigümnaasiumide koolipäeva algust nihutada kella üheksale, tooks see Niliski sõnul kaasa vajaduse suurte ümberkorralduste järele näiteks Rakveres, Raplas ja Harjumaal.

Nilisk nentis, et peamine takistus on ressursside puudus.

"Meil ei ole tänases rahastusmudelis nii palju eri busse, et teha nõutud ümberkorraldused," selgitas ta. Kuna enamik inimesi läheb tööle kella kaheksaks või poole üheksaks, on praegune liinivõrk üles ehitatud just tööl käiva inimese järgi. Kui õpilaste jaoks soovitaks luua teine tipptund kella üheksaks, puuduvad selleks praegu vahendid.

Probleem ei piirdu vaid rahaga. Niliski sõnul on puudus ka bussidest ja bussijuhtidest.

"Kui me räägime, et meil on topelt tipptund, see eeldaks ka nii-öelda topeltarvu busse," märkis ta. Lisaks hoiatas ta majandusliku ebaefektiivsuse eest: kui hommikusest tipptunnist võtta ära 40 protsenti reisijatest, ei ole kumbki vedu enam kasulik.

Esialgne info neljast maakonnast näitab, et koolid ei ole veel massiliselt kellaaegu muutnud. Nilisk tõi välja, et seni on vaid üksikud koolid avaldanud soovi alustada kell üheksa, samas kui ülejäänud on jätnud oma ajad paika.

Kui omavalitsused peaksid siiski otsustama kõik koolid ühel ajal – näiteks kell üheksa – alustama panna, tooks see kaasa märkimisväärseid lisakulusid.

Nilisk selgitas, et kui praegu teenindab üks buss mitut kooli järjest, siis ühtne algusaeg seda enam ei võimalda. Ta tõi näite ühest omavalitsusest, kus varem piisas õpilaste veoks kaheksast bussist, kuid pärast kooliaegade ühtlustamist on selleks vaja juba 18 bussi.

Koppel: koolid saavad algusaega varasemaks taotleda, aga see peab olema põhjendatud

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Vallo Koppel sõnas intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et üldjuhul peavad koolid alustama edaspidi kell üheksa, kuid põhjendatud taotlusega saab algusaega muuta.

"Ainult sellisel juhul, kui hoolekogu teeb põhjendatud taotluse ja koolipidaja selle
heaks kiidab, on võimalik ka sellest kella üheksasest algusajast irduda, alustada varem, kuid mitte varem kui kell kaheksa," lausus Koppel.

Koppeli sõnul peaks aga iga aasta uue taotluse esitama, sest asjaolud koolis võivad muutuda.

"Õpilased muutuvad koolis, vahetuvad. Ilmselt korraldatakse aja jooksul ümber võib-olla ka transporti. Õpilaste ja vanemate enda võimalused ajas muutuvad ehk tegelikult tuleks seda hindamist teha uuesti," selgitas Koppel.

Lisaks rõhutas asekantsler, et taotlus tähendab rohkemat, kui lihtsalt nentimist, et soovitakse kellaaja muutmist. Taotluses peab Koppeli sõnul olema selgelt põhjendatud, miks kool peaks algama varem.

"Põhjendused saavad olla seotud sellega näiteks, et väga paljudel on võib-olla mingisuguseid probleeme vanematel, kas transpordi korraldamisega, logistika korraldamisega, koolipäeva pikenemisega mingisuguse kellani seoses transpordiküsimuste või millegi muuga. On aga selge, et koolides, kus on ikkagi ju reeglina sadu õpilasi, on peaaegu võimatu sellist olukorda saavutada, et mingi konkreetne kellaaeg sobib kõikidele ühtviisi hästi," lausus Koppel.

Koppel lisas, et kuigi koolilastele hilisem algusaeg ei meeldi, siis otsus on võetud vastu pidades silmas laste tervist.

"Üheksane algusaeg on valitud teadusuuringute ja soovituste põhjal, sest see on parem laste ja noorte arengu ning õppimisvõime ja tervise aspektist. See ei saa olla selline meeldimise küsimus, et kui hoolekogu seda arutab, siis tuleb seda teha konkreetsete põhjenduste alusel. Mitte sellise meeldivushääletusena," ütles Koppel.