"Mehitamata lennunduse tehnoloogia ja kasutusviisid arenevad lahinguväljal väga kiires tempos ning peame oma reeglistikku hoidma pidevas arengus, et see toetaks kaitseväe ja kaitseliidu reaalseid vajadusi," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Kuna spetsiifilise militaarsertifikaadiga seadmeid toodetakse turul veel vähe, lubatakse eelnõuga edaspidi tugineda tsiviillennunduses levinud Euroopa lennundusohutusameti (EASA) ja muudele samaväärsetele standarditele.

See avardab kaitseministeeriumi hinnangul märkimisväärselt seadmete soetamise ja kasutuselevõtu võimalusi. Samuti rakendatakse kergemate droonide puhul tüübipõhist esmast lennukõlblikkust, mis tähendab, et sama mudeli lennumasinad ei pea enam läbima korduvat individuaalset kontrolli.

Ühtlasi luuakse esmakordselt kindlad reeglid eraviisiliselt ehitatud, modifitseeritud ja pardavaatega ehk FPV-droonide ohutuks kasutamiseks harjutusväljadel. Lisaks viiakse lennukõlblikkuse ja hooldustegevuste nõuded paremini kooskõlla Euroopa lennundustavadega, mis võimaldab tulevikus kasutada kaitsevaldkonna õhusõidukite hooldamiseks vajadusel ka sertifitseeritud tsiviilorganisatsioone.