Lepe maailma ühe suurima vabakaubanduspiirkonna loomiseks sõlmiti jaanuaris pärast enam kui 25 aastat kestnud heitlikke läbirääkimisi.

Kokku moodustavad EL ja Mercosur 30 protsenti maailma sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning hõlmavad enam kui 700 miljonit tarbijat.

Lepe, mis kaotab tollimaksud enam kui 90 protsendilt kahepoolselt kaubavahetuselt, on osutunud Euroopas vastuoluliseks. Vastuseisu leppele juhib Prantsusmaa, mis on mures, et riigi põllumehed satuvad ebasoodsamasse olukorda.

Siiski liikus Brüssel enamiku EL-i riikide toetusel leppega edasi, püüdes mitmekesistada kaubandust vastusena USA-le ja Hiinale.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tervitas reedel leppe rakendamise algust, teatades sotsiaalmeedias: "Ajutine kohaldamine toob esile lepingu käegakatsutavad eelised."

"Tollimaksud hakkavad nüüdsest langema ning Euroopa ettevõtted saavad juurdepääsu uutele turgudele," ütles ta.

Leping soosib Euroopa autode, veini ja juustu eksporti, tehes samal ajal lihtsamaks Lõuna-Ameerika veiseliha, linnuliha, suhkru, riisi, mee ja sojaubade sisenemise Euroopa turule.

Lepe jõustub pärast seda, kui Euroopa Parlament suunas selle jaanuaris EL-i kõrgeimasse kohtusse, selle asemel et anda leppele roheline tuli.

Prantsusmaa püüdis edutult lepet blokeerida, muretsedes oma põllumeeste pärast, kes kardavad konkurentsis alla jääda põllumajandushiiglase Brasiilia ja selle naaberriikide odavamale toodangule.

Prantsusmaa vankumatu vastuseis leppele põhjustas avaliku tüli ekspordist sõltuva Saksamaaga, seades EL-i kaks suurimat riiki teineteise vastu.

Saksamaa välisminister Johann Wadephul tegi reedel sotsiaalmeedias postituse, milles tervitas Mercosuri leppe rakendamist.

"See tugevdab meie vastupanuvõimet ning reeglitel põhinevat kaubandust," ütles ta sotsiaalmeedias.

Samaaegselt Mercosuri leppe sõlmimisega on EL edendanud ka teisi kokkuleppeid, et tihendada sidemeid oluliste turgudega nagu India, Austraalia ja Indoneesia.