Millise tervise juures teie hinnangul Rahvuslaste ja Konservatiivide Erakond (ERK) praegu on?

Ma arvan, et hea tervise juures, meil on toimiv meeskond. Ma olen juba tegelikult seda erakonda juhtinud siin pea pool aastat pärast Silver Kuusiku taandumist ja olen tähele pannud, et meie ümber on tublid ja toimekad inimesed, kes suudavad erakonda edasi viia.

Samas on erakonna liikmete arv kõikunud ohtlikult madalale, vahepeal lausa alla 500, ja praegu on veidi üle 500. Teatavasti peab Eestis erakonnal olema vähemalt 500 liiget. See väga kindlust ei anna. Mida te kavatsete selle olukorra muutmiseks teha, kas plaanite käivitada näiteks mõne värbamiskampaania?

Selliseid kõikumisi on erakonnasiseselt ikka ja eks ka endise esimehe lahkumine mõjutas teatavat kontingenti meie liikmetest. Tundub aga, et praeguseks on olukord stabiilne, kasvutrendis.

Kas ta võttis mõned inimesed endaga Keskerakonda kaasa?

Seda ma ei oska öelda, aga lahkujaid on olnud küll. Samas on olnud ka juurdetulijaid, nii et selles mõttes on asi ikkagi stabiilne. Ja liigub paremuse poole.

Erakonna toetus ei ole samuti just väga heas seisus. Emori aprillikuises toetusuuringus oli ERK-i toetus üks protsent.

Seda küll. Tuletan ka meelde, et meil on hetkel väga väike erakond, hetkel. Vast ehk isegi kõige väiksema liikmeskonnaga, see ka natukene mõjutab seda protsessi.

Millised on teie plaanid esimehena, et seda kõike muuta?

Eesmärk on liikmete arvu kasvatada ja inimesi liita, mitte tõmmata maha punaseid jooni. Täna on päris kurb vaadata, kuidas Eesti rahvas on nii ära killustatud. Ühe väikse rahvakillu kohta on see liig mis liig. Meie püüame inimesi liita ja siduda, et asi läheks paremuse poole.

Loomulikult annab meile juba kaalu juurde ka see, et meiega on liitumas Põllumeeste Kogu ja Vabaduspartei. Tahaks loota, et kus on, sinna tuleb juurde. Kui saame ikkagi üle 1000 liikme kokku, on see juba suurepärane.

Teame, et ERK sündis suuresti EKRE endistest liikmetest. Kas ERK-il ja EKRE-l on kattuv valijaskond või keda te näete praegu oma erakonna potentsiaalse valijagrupina?

Mina näen praegu neid, kes ei ole üldse mitte kunagi valimas käinud ja kes on nii solvunud. Võib-olla me suudame neid inimesi aktiveerida ja valimiskastide juurde tuua. See oleks päris hea moodus inimesi uuesti ellu äratada ja näidata, et Eestis elu paremaks muutmise nimel loeb iga inimene.

Kas ERK plaanib eelseisvatel riigikogu valimistel osaleda?

Plaanime ikka. Kas nüüd päris täies mahus, aga ikkagi plaanime. See on eesmärk. Iga erakonna eesmärk on ju osaleda riigikogu valimistel. Anname oma parima ja eks siis valija hääl otsustab.

Mida te värske esimehena potentsiaalsetele valijatele ütlete, mille poolest ERK erineb teistest konservatiivsema suunaga erakondadest, näiteks EKRE-st, Isamaast või ka Keskerakonnast?

Kui nüüd päris EKRE-ga võrrelda, siis me nii äärmuskonservatiivid tegelikult ei ole. Me püüame seda joont hoida, et me oleme stabiilsed. Me ei taha kaasa minna selliste pakkumistega, et meile pannakse sõnad suhu ja rääkige. Me tahame ise oma mõtteid, arusaamu ja poliitikat väljendada. See on meie jaoks hoopis tähtsam kui see, et meid pannakse teiste konservatiividega ühte patta ja öeldakse, et nii ongi.

Mida te silmas peate sellega, et teile pannakse sõnad suhu?

Konservatiivide kohta öeldakse, et te olete vanas kinni ja mis kõik veel. Konservatiiv on ikkagi see, kes parimate teadmiste juures toimetab. Ja need parimad teadmised tulevad minevikust, mitte tulevikust. Aga ka tulevik on väga tähtis. Kui on väga häid ideid ja mõtteid, oleme alati valmis nendega kaasa minema. Me ei ole lihtsalt ühes kohas kinni, alati on võimalik edasi liikuda.

Kuidas te ERK-i maailmavaate sõnastaksite?

Me oleme rahvuskonservatiivid, ja seda kõige paremas tähenduses. Meile on tähtis eesti keele ja kultuuri säilimine, sest ilmas ei ole ju teist kohta, kus saaksime eesti keelt rääkida ja omavahel suhelda. Eesti keel on hästi oluline. Eesti riik on tähtis meie jaoks, et see säiliks.

Sellised eesmärgid on ka liberaalsetel ja vasakpoolsetel erakondadel. Et Eesti riik, keel ja kultuur säiliks – see on põhiseaduses kirjas ja kõik erakonnad esindavad seda suunda.

Absoluutselt esindavadki. Siin tegelikult liberaalide ja konservatiivide vahel ristuvad need jooned, kus me kõnnime. Tegelikult saab ju võrdusmärgi tõmmata, et kõik soovivad ühte ja sama asja, aga kõik on erineva tee valinud selleks.

Aga parempoolne erakond ikkagi olete?

Jah. Pigem ikkagi tsentrist paremale jah.

Olete isegi endine EKRE liige. Kuidas te vaatate praegu seda olukorda EKRE-s ja milliseid otsuseid seal tehakse? Nimetasite seda erakonda ennist äärmuskonservatiivseks.

Kas nad nüüd päris äärmuskonservatiivsed on... Ma arvan, et igaüks valib oma poliitilise tegevuse ja väljaütlemised ise, seda ei saa keegi teine kujundada. Täpselt samamoodi nagu EKRE toimetab, nii toimetame meie. Ma parandan ennast. EKRE ei ole ehk päris äärmuskonservatiivne erakond. Aga neil on omad kindlad tõekspidamised, millest nad mitte kunagi ei taandu. See on ka meil täpselt samamoodi, et ajame oma kindlat joont just rahvuskonservatiivsel tasandil.

Mis see põhiline erinevus siis on, et EKRE on lihtsalt rohkem käremeelne?

Käremeelne võib-olla tõepoolest. Need väljaütlemised võib-olla natuke heidutavad tänaseid inimesi ja tänast valijat. See on ehk natukene üle. Aga iseenesest töötab ka niipidi. Siin on lugu see ka, et rahvas on hästi ära hirmutatud, küll sõjatemaatika, küll ükskõik millega. Kui sinna veel vürtsi juurde panna, satuvad inimesed täiesti segadusse.

EKRE on praegu silma paistnud ka sellega, et Ukraina toetamise suhtes ollakse sellisel kriitilisel joonel ning erakonna juhtide poolt on esinetud segaste sõnumitega. Mis seisukohal on ERK Ukraina sõja ja toetamise küsimuses?

Ukrainat peab toetama, sest me teame väga hästi, kes on agressor. See peab olema ilmselgelt ja üheselt mõistetavalt välja öeldud. Samas me leiame, et siseriiklikult on palju tähtsam, et meie oma inimesed tuleksid tänases olukorras toime. Meie prioriteet on ikkagi Eesti inimesed. Loomulikult ei unusta me ära ka Ukrainat, aga võimaluste piires.

Kommenteerige palun natukene ka Silver Kuusiku liitumist Keskerakonnaga. Ja kui head tööd ta endise esimehena ERK-is tegi?

Põhimõtteliselt tegi ta ikka tööd ka, aga tema puhul sai talle saatuslikuks selline läbipõlemine peale kohalikke valimisi. Kas ei jätkunud tal siis närvi või kuidas ta selle asjaga oli, ma ei oskagi öelda. Inimese sisse ei näe.

On see ERK-i jaoks kaotus, et ta Keskerakonnaga liitus, või peate seda reetmiseks? Kuidas te seda hindate?

Kui inimesed lahkuvad ja leiavad endale teise erakonna, on see puhtalt nende oma asi. Esimene moment oli jah, et ongi meid reetnud. Aga kui ta tegi oma valikud sellised nagu ta tegi nii, siis head teed minna. See ei tekitanud meie ridades väga suurt lainetust, me olime sellega juba arvestanud, et varem või hiljem ta meie juurest lahkub ja läheb kusagile mujale.

Kas soovite veel omalt poolt midagi erakonna tegevuse ja plaanide kohta lisada?

Kutsun jätkuvalt kõiki inimesi üles meie erakonnaga liituma, sest meie erakonnal on tulevikku.