USA merevägi hävitas kuus Iraani relvajõudude väikelaeva ning tegi kahjutuks Iraani vägede väljatulistatud tiibrakette ja droone, teatas USA Keskpiirkonna väejuhatuse (CENTCOM) ülem admiral Brad Cooper esmaspäeval.

Cooper ütles, et ta soovitas tungivalt Iraani vägedel USA sõjalistest vahenditest eemale hoida ajal, kui USA alustas operatsiooni Hormuzi väina avamiseks.

Ta ütles, et USA kehtestatud blokaad, mis takistab laevadel Iraani sisenemist või Iraani territooriumilt lahkumist, on endiselt jõus ja ületab ootusi.

USA teatel sisenes kaks tema sõjalaeva Pärsia lahele 

USA Keskpiirkonna väejuhatus (CENTCOM) teatas, et tema üksused toetavad president Donald Trumpi operatsiooni "Projekt Vabadus", mille eesmärk on aidata Pärsia lahelt välja kaubalaevu, mis on USA ja Iisraeli algatatud sõja tõttu Iraani vastu Pärsia lahele kinni jäänud, ning jõustavad samas Iraani sadamate blokaadi.

USA sõjalaevade sisenemine lahele näib suurendavat USA ja Iraani vahelise otsese konflikti puhkemise ohtu veeteel, mida enne sõda läbis viiendik maailma nafta ja gaasi tarnetest, kuid mis on 28. veebruaril alanud sõja tagajärjel olnud kaks kuud blokeeritud.

CENTCOM teatas, et kaks USA lipu all sõitvat kaubalaeva läbisid väina, samal ajal kui USA hävitajad Pärsia lahes tegutsesid, lisades: "Ameerika väed abistavad aktiivselt kaubandusliku meretransiidi taastamise püüdlusi."

Varem teatas Teheran, et sundis USA sõjalaeva Hormuzi väinast tagasi pöörduma, kuid CENTCOM lükkas kiiresti ümber Iraani poolametliku uudisteagentuuri Fars väite, et kaks raketti tabasid USA laeva Iraani sadamalinna Jaski lähedal.

Iraani kõrgem ametnik ütles Reutersile, et Iraan oli hoiatuslasu teinud ja et pole selge, kas sõjalaev sai kahjustada.

CENTCOM teatas, et toetab Trumpi "Vabaduse Projekti" 15 000 sõjaväelase ja enam kui 100 maismaal ja merel baseeruva õhusõidukiga, lisaks sõjalaevade ja droonidega. Operatsiooni toimimise põhimõte ei olnud kohe selge. See ei hõlma tingimata kaubalaevade mereväe eskorti, ütles väljaande Axios reporter Barak Ravid X-is.

Valge Maja ei vastanud kommentaaritaotlusele kohe. Trump on öelnud, et igasugusele sekkumisele USA operatsiooni tuleb vastata jõuliselt.

Laevandussektor ootab selgust

Nafta maailmaturu hind tõusis pärast teateid sõjalaeva tagasipööramisest umbes viis protsenti, kuid langes hiljem tõusust poole võrra.

USA rahandusminister Scott Bessent ütles telekanalile Fox News, et USA-l on väina üle täielik kontroll.

Kuid laevandussektor pole endiselt veendunud, et elutähtis naftatee, mille sulgemine on kahjustanud ülemaailmset kaubandust ja majandust tervikuna, on ohutu kasutada.

Samal ajal pole ka suurt edu Washingtoni püüdlustel konflikti Iraaniga läbirääkimiste teel lahendada.

Trump ei ole laiemalt avanud oma plaani sisu, millega ta soovib aidata laevu ja nende meeskondi, kes on Pärsia lahte kinni jäänud ning kellel hakkab juba nappima toitu ja muid varusid.

"Oleme neile riikidele öelnud, et juhime nende laevad turvaliselt nendelt piiratud veeteedelt välja, et nad saaksid vabalt ja edukalt oma äriga jätkata," ütles ta pühapäeval avaldatud postituses.

Vastuseks teatas Iraani ühendatud väejuhatus kaubalaevadele ja naftatankeritele: "Oleme korduvalt öelnud, et Hormuzi väina julgeolek on meie kätes ja et laevade ohutu läbipääs tuleb kooskõlastada [Iraani] relvajõududega ..."

"Hoiatame, et kõiki välisriikide relvajõude, eriti agressiivset USA armeed, rünnatakse, kui nad kavatsevad Hormuzi väinale läheneda ja sinna siseneda," lisas Iraani väejuhatus.

Iraan on sõja algusest peale blokeerinud peaaegu kogu Pärsia lahte suunduva ja sealt väljuva laevaliikluse peale oma laevade. Pärsia lahe naftariikide sadamatest lähtuvate tankerite liikluse seiskumine on nafta hindu kergitanud 50 protsendi või rohkem.

Bahreinis asuva USA mereväebaasi kureeritav Ühine Merendusteabe Keskus teatas aga laevandusoperaatoritele, et USA on loonud täiustatud turvaala Hormuzi väina transiidi toetamiseks.

Selles soovitati laevadel kasutada miinide vältimiseks väina lääneosas Omaani territoriaalvett, kutsudes neid üles enne transiiti hoolikalt läbi vaatama riskianalüüsid ja marsruudid.

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel ei ole sajad kaubalaevad ja kuni 20 000 meremeest konflikti ajal saanud väina läbida.

Konteinerlaevandusgrupp Hapag-Lloyd teatas esmaspäeval, et nende arvates pole transiit väinast endiselt võimalik.

Laevandus- ja naftatööstuse juhid on öelnud, et nad vajavad vaenutegevuse kokkulepitud ja täielikku lõppu, sest ainuüksi sõjalaevade konvoidest ei piisa normaalse ja ohutu liikluse taastamiseks.

Araabia Ühendemiraadid süüdistasid esmaspäeval Iraani Abu Dhabi riiklikule naftafirmale ADNOC kuuluva tühja toornaftatankeri ründamises droonidega, kui tanker üritas väina läbida.

Haruldase hea uudisena teatas Pakistan, et USA andis üle 22 meeskonnaliiget Iraani konteinerlaevalt, mille Ameerika väed eelmisel kuul arestisid.

Pakistan, kes on püüdnud rahulepingut vahendada, kirjeldas seda sammu kui "usalduslikku meedet".

Iraan kaalub USA vastust oma rahuettepanekule

Ameerika Ühendriigid ja Iisrael peatasid oma pommitamiskampaania Iraani vastu neli nädalat tagasi ning USA ja Iraani ametnikud pidasid ühe vooru näost näkku läbirääkimisi. Kuid katsed korraldada edasisi kohtumisi on ebaõnnestunud.

Iraani riigimeedia teatas pühapäeval, et Washington edastas oma vastuse Iraani 14-punktilisele ettepanekule Pakistani kaudu ja et Teheran vaatab seda nüüd läbi. Kumbki pool ei ole andnud kava kohta üksikasju.

Iraani kõrgem ametnik on kinnitanud, et ettepanek näeb ette sõja lõpetamise kõigil rinnetel – sealhulgas Iisraeli rünnakud Liibanoni vastu – ja esmalt laevanduskriisi lahendamise, jättes Iraani tuumaprogrammi üle peetavad läbirääkimised hilisemaks.

Washington soovib, et Teheran loobuks oma enam kui 400 kilogrammi suurusest kõrgelt rikastatud uraani varudest, millest USA hinnangul võiks Iraan võiks aatompomme valmistada.

Iraan väidab, et tema tuumaprogramm on rahumeelne, kuigi ta on valmis arutama mõningaid piiranguid vastutasuks sanktsioonide tühistamise eest. Iraan oli sellised piirangud 2015. aasta kokkuleppes heaks kiitnud, kuid Trump lahkus oma eelmisel ametiajal leppest.

Trumpile avaldatakse survet murda Iraani blokaad väinas, et ära hoida bensiinihindade tõusu, mis põhjustaks valijate vastureaktsiooni tema Vabariikliku partei vastu novembris toimuvatel kongressi vahevalimistel.