Väljaanne The Telegraph märgib, et teisipäeva hilisõhtune teadaanne tähendas ootamatut kannapööret. Operatsioon nimega "Vabaduse projekt" oli alanud vaid päev varem, kui USA sõjalaevad hakkasid hävituslennukite, helikopterite ja droonide toel kaubalaevu läbi väina eskortima.

Trumpi viimase avalduse ajaks oli väina läbinud vaid kaks naftatankerit. Samal päeval olid teised USA ametiisikud andnud mõista, et veetees püütakse pingeid ajutiselt maandada.

"Oleme jõudnud ühisele kokkuleppele, et kuigi blokaad jääb täies mahus jõusse, peatatakse "Vabaduse projekt" lühikeseks ajaks, et näha, kas leping õnnestub lõplikult viimistleda ja allkirjastada," kirjutas Trump sotsiaalmeedias.

USA presidendi sõnul peatati operatsioon seetõttu, et rahuleppe suunas on tehtud suuri edusamme.

Järgmisel nädalal teeb Trump visiidi Hiinasse. Tõenäoliselt avaldab ta seal Hiina presidendile Xi Jinpingile survet, et viimane suunaks Iraani lepet sõlmima, täheldas väljaanne.

Hiina on üks paljudest riikidest, mis kannatab USA nädalatepikkuse Iraani sadamatele kehtestatud blokaadi all. Blokaadi tagajärjel on nafta maailmaturuhind tõusnud 120 dollarini barreli eest. Hiina ostab ligikaudu 90 protsenti Iraani kogu naftaekspordist, mis teeb 2025. aastal umbes 1,38–1,4 miljonit barrelit päevas.

Iraani riigimeedia sõnul näitas Trumpi otsus, et USA president on taganenud pärast "pidevaid ebaõnnestumisi" püüdlustes avada elutähtis veetee taas ülemaailmsele laevaliiklusele.

USA astus selle sammu pärast seda, kui Iraan oli tulistanud rakettidega Ühendriikide sõjalaevu ja teisi aluseid, mis olid eskortimise operatsiooni algusest peale kaubalaevu läbi väina saatnud. Iraan on väina kontrollinud alates sõja puhkemisest 28. veebruaril.

Iraan ründas teisipäeval taas Araabia Ühendemiraate rakettide ja droonidega vaid mõni tund pärast seda, kui Pentagon oli kinnitanud hapra relvarahu püsimist.

Abu Dhabi teatel tõrjusid nad Teherani uusi rünnakuid. Samas rõhutas USA kaitseminister Pete Hegseth, et Ühendriikide sõjalaevade ja teiste aluste sihikule võtmine Iraani poolt ei tähenda veel sõja taaspuhkemist.

Hegseth nimetas eskortimise missiooni humanitaaroperatsiooniks, mis on oma olemuselt kaitseotstarbeline, piiratud ulatusega ja ajutine. "Me ei otsi konflikti," lausus ta.

USA välisminister Marco Rubio iseloomustas mõned tunnid hiljem kaubalaevade eskortimist mereväe poolt läbi Hormuzi väina "kaitseoperatsioonina" ja märkis, et USA ründab vaid siis, kui nende pihta avatakse tuli.

"Need on rahvusvahelised veed. Ükski riik ei saa neid kontrollida," ütles Rubio Valges Majas ajakirjanikele. "Kui meie pihta avatakse tuli, siis me vastame."

Kui Trumpilt küsiti ovaalkabinetis, mis kujutaks endast relvarahu rikkumist, vastas ta: "Küll te saate teada." 

Iraani pealäbirääkija kõnelustel USA-ga Mohammad Bagher Ghalibaf vihjas aga edasistele rünnakutele, hoiatades, et islamivabariik pole väina ümber toimuvas vastasseisus "veel isegi alustanud".

Iraani revolutsiooniline kaardivägi (IRGC) hoiatas laevu, mis kalduvad kõrvale Teherani kehtestatud marsruutidest Hormuzi väinas, et nende suhtes rakendatakse "otsustavaid meetmeid".

Riikliku uudisteagentuuri Fars teatel rõhutas kaardivägi, et elutähtsa veetee läbimine on turvaline vaid läbi Iraani ametliku koridori.

"Laevade kõrvalekaldumine teistele marsruutidele on ohtlik ja toob kaasa kaardiväe mereväe otsustava reageeringu," lisas IRGC.

Teised USA ametnikud on püüdnud Iraani rünnakuid pisendada, ehkki need ähvardasid murda 7. aprillil Trumpi välja kuulutatud relvarahu.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees Dan Caine ütles, et režiimi hiljutised agressiooniaktid jäid allapoole "ulatuslike lahinguoperatsioonide" künnist.

"Pärast relvarahu väljakuulutamist on Iraan tulistanud kaubalaevu üheksa korda, hõivanud kaks konteinerlaeva ning rünnanud USA vägesid üle 10 korra – see kõik jääb praegusel hetkel alla ulatuslike lahinguoperatsioonide taasalustamise künnise," sõnas ta.

Ameerika Ühendriikide blokaadi tõttu on Pärsia lahes pidanud seni tagasi pöörduma 51 laeva.

Blokaadi üks eesmärke on survestada riigi majandust, et sundida Teherani naasma läbirääkimistelaua taha ja nõustuma konflikti lõpetava leppega.

Iraani rahvusvaluuta riaal on langenud kõigi aegade madalaimale tasemele, samal ajal kui USA karmistab sanktsioone ja jätkab blokaadi.

Trumpi meelemuutus toimus pärast seda, kui ta oli ovaalkabinetis ajakirjanikele öelnud, et Teheran peaks lehvitama valget lippu ja nõustuma leppega, mis takistaks riigil tuumarelva omandamist.

Küsimusele, kas ta loodab Teherani majanduse kokkukukkumist, vastas Trump: "Ma loodan, et see kukub kokku, sest ma tahan võita."