Muhhamedšin ütles, et koguduse registreerimine on oluline etapp islamiusulise elu arengus Eestis ning kinnitab koguduse õigust tegutseda avalikult, seaduslikult ja kooskõlas oma usuliste veendumuste, põhikirja ja eesmärkidega.

"Kogudus on Eestis püsivalt elavate ja oma usku tunnistavate moslemite vabatahtlik ühendus, mis tegutseb koguduse poolt valitud mufti ja imaamide vaimuliku juhtimise all," lisas Muhhamedšin.

Koguduse esindajate sõnul on registreerimisel lisaks juriidilisele tähendusele ka ühiskondlik kaal, kuna see avab võimalused edasiseks süsteemseks ja vastutustundlikuks tegevuseks ning lugupidamises ühiskonna, riigi ja teiste usuliste ühenduste vastu.

Kogudus rõhutas, et kavatseb oma edasise tegevuse rajada usulise vastutuse, seaduslikkuse, vastastikuse lugupidamise, rahu ja ühiskondliku kooskõla põhimõtetele.

Aasta tagasi ei rahuldanud Tartu maakohus siseministeeriumi hinnangu alusel Muhhamedšini taotlust. Taotluse dokumentidega tutvunud siseministeeriumi usuasjade nõunik Ilmo Au leidis toona, et koguduse esitatud dokumendid ei vasta siseministeeriumi hinnangul kirikute ja koguduste seaduses sätestatud nõuetele ning eesti keele reeglitele. Näiteks ei meeldinud ministeeriumile nimi "muftiaat", mis pole eesti keelele omane.

2024. aasta märtsis toimus Eesti islami koguduse nõukogu koosolek, kus Muhhamedšin seoses finantsdistsipliini rikkumisega koguduse peavaimuliku kohalt tagasi kutsuti. 2017. aastal leidis prokuratuur kriminaaluurimise käigus, et peaimaam Muhhamedšin kasutas koguduse raha isiklikuks tarbeks. Prokuratuur lõpetas kriminaaluurimise oportuniteediga.