Keskpanga arvates võiks lepe väljendada erakondade ühist arusaama sellest, et riigirahanduse seis on kriitiline ning vastutustundlik on eelarvepuudujääki lähitulevikus vähendama hakata.

Rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi laieneb sel aastal riigi tulude ja kulude vahel lõhe 4,3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ehk SKT-st ning suur puudujääk püsib ka lähiaastatel.

Puudujäägi rahastamiseks vajalik riigivõlg kasvaks läinud aasta kümnelt miljardilt eurolt 2030. aastal 21 miljardi euroni. Siis moodustaks valitsussektori võlakoormus 39 protsenti SKT-st.

Kui veel 2022. aastal kulus valitsussektori intressimaksetele 28 miljonit eurot, siis selleks aastaks prognoositav kulu on täpselt kümme korda suurem ning ulatub 2030. aastal 647 miljoni euroni.

Viimasena mainitud intressikulu katmiseks tuleks näiteks käibemaksu tõsta umbes kolm protsendipunkti 27 protsendini või siis kahekordistada kütuseaktsiisi.

Eesti Panga president Madis Müller rääkis erakondade kokkuleppe vajadusest ERR-ile juba märtsi lõpus antud intervjuus.

"Ma arvan, et see on arusaadav. Erinevatel poliitilistel parteidel võib olla erinev nägemus, kuidas seda saavutada: mõni keskenduks rohkem kulude kärpimisele, mis kindlasti ka on valus ja puudutabki alati kedagi konkreetselt, kelle sissetulekud seetõttu vähenevad või siis mõni teine erakond jällegi rohkem paneb rõhku võib-olla täiendavatele maksutõusudele. Aga mulle tundub, et see eesmärk võiks olla üks, et kuidagi see eelarvemiinus ikkagi väiksemaks saada ja mitte olla olukorras, kus meil võlakoormus järjest kasvab, intressikulud järjest kasvavad," rääkis Müller.

Opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on sellise kokkuleppe saavutamine hädavajalik ning sotsid on ka teistele erakondadele teada andnud, et nemad seda konsensust otsiks.

Läänemets lisas, et erakonnad võiksid kokkuleppele jõuda juba enne järgmisel aastal toimuvaid valimisi, konkreetsed sammud oleksid teemaks aga võimuliidu moodustamise kõnelustel.

"Pigem on läbirääkimiste kokkuleppe objekt siis see, et millise sammuga, millise kiirusega, milline täpselt see eesmärk on, mille poole liikuda," rääkis Läänemets.

"Ja kui koalitsioone moodustatakse, siis need koalitsioonid omavahel peavad läbirääkimisi, kas need on tulude suurendamised, kas need on kulude vähendamised. Nad arvatavasti saavadki erinevatel koalitsioonidel erinevad olema," lisas sotside juht.

Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et erakondade kokkuleppe idee pole uus, aga elu on näidanud, et sellised kokkulepped ei tööta.

"Ma ei usalda erakondi sellistes kokkulepetes. Nad ei hoia sellest kinni ja nende praegune huvi on lihtsalt näidata enda valmisolekut, aga mitte tegelikult täita," ütles minister.

"Olles rahandusminister, ma ei vaja seda opositsiooni abi, mida seni ei ole olnud. Ma vajan seda, et me eelarvestrateegias liiguksime tasakaalu juurde kiiremini, kui me seni oleme suutnud ja seda ma kavatsen juba sel aastal valitsusele esitada. Aga lihtsalt ilma vastutuseta allkirjade andmisse mina ei usu, ütlen ausalt," sõnas Ligi.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et Eesti Pank andis oma ettepanekuga valitsuse rahanduspoliitikale hävitava hinnangu, kutsudes erakondi sisuliselt üles kokkuleppele seda muutma. "Selle eest väärib Eesti Pank tunnustust. Samas, Eesti Pank nentis et sellega peaks sisuliselt tegelema valimistejärgselt, kuna selle aasta eelarve on juba vastu võetud," lisas ta. "Tegutseda tuleb juba sel aastal venitusteta."

"Esiteks, valitsus peab loobuma ideest teha veel sel aastal positiivne eelarve, vaid selle
asemel esitama parlamendile valitsemiskulusid vähendava negatiivse eelarve. Sellest ei ole pääsu. Vastasel juhul lükkame selle otsuse edasi järgmisesse aastasse," selgitas Reinsalu

"Teiseks, tegelik olukord on hullem kui valitsuse kavad näitavad," lisas Reinsalu. "Rahanduse olukorrast ausa ülevaate saamiseks tuleks praegune eelarvestrateegia puhastada blufist. Kolmandaks, valitsus peab esitama uue eelarvestrateegia, mis peab olema võrreldes kehtivaga rahanduslikult jätkusuutlikum. Minu käsutuses oleva info järgi tegeb valitsus hoopiski vastupidisega ehk lisakulude planeerimisega."

Reinsalu märkis ka, et ta on tutvunud Soome vastava kokkuleppe sisuga. Eesti Pank võiks tema sõnul välja pakkuda oma käsitluse eelarvepoliitika leppe kohta, see võimaldaks seda hinnata praeguse valitsuse tegelike sammude valguses.

"Eesti Panga kohustus on nõustada valitsust majanduspoliitika küsimustes," lisas Reinsalu. "Ainuüksi Reformierakonna maksuküüru projekt süvendas eelarve defitsiiti lähiaastail ca 2,5 miljardit eurot. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, kus riik võtab jooksvalt miljardeid laenu, et maksta kinni püsikulul rajanevat valimislubadust. Praegune olukord on muutunud "pärast meid tulgu või veeuputus" poliitika õpikunäiteks."