Küsimusele, kas tema hinnangul võiks Kersti Kaljulaid olla sel aastal toimuvatel presidendivalimistel kandidaat, vastas Michal jaatavalt.

"Ma arvan küll, jah. Kersti Kaljulaid võiks olla," lausus ta.

Kuivõrd presidendi riigikogus valimiseks on vaja kandidaadil saada 101 liikmega parlamendis vähemalt 68 häält, on vaja kokkulepet erakondade vahel, kes võiks olla sobiv presidendikandidaat. Michali sõnul peaks Kaljulaidi võimalikust kandidatuurist teiste erakondadega kindlasti rääkima.

"Erakonnad peavad kindlasti arutama. Aga täna ei ole ühtegi ametlikku ettepanekut ega isegi selle starti. Aga kindlasti hakatakse arutama üha rohkem. Arutelu põhjus on üsna ilmne – praegusel presidendil (Alar Karisel) ei ole riigikogus seda häälte hulka olemas, 68 häält, nii et seetõttu tuleb ka parlamendis asuda presidendi otsimisele, mis on ka parlamendi ülesanne, ja seejärel juba valimiskogus, kui parlamendis ei õnnestu. Nii et see debatt seisab lähikuudel ees," lausus Michal.

Reformierakond ei ürita presidendikandidaadi otsimisel ja leidmisel kuidagi nii-öelda jämedat otsa enda kätte haarata, märkis Michal.

"Mina mõtleks sellest nii, et meie vastutus on koos teiste erakondadega seda teha. Me kindlasti teeme koos. Ma ei tee seda, mida paljud poliitikud teevad – kuulutavad ennast kaalukeeleks, vaid ma arvan, et meie eesmärk peaks olema Eestile hea president, ja kui ta on tugev, väärtuspõhine, siis see on hea valik," ütles Michal.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles neljapäeval ERR-ile, et nemad ei ole Reformierakonnast saanud mingeid signaale Kaljulaidi ülesseadmisest presidendivalimistel. Just Läänemets on varem öelnud, et kui tahta riigikogus president ära valida, on sotsiaaldemokraatide toetus kaalukeeleks.

Michal avaldas kolmapäeval sotsiaalmeedias Kaljulaidile toetust pärast tema mahahääletamist olümpiakomitee presidendi kohalt. Michal ütles neljapäeval, et tema postitus oli mõeldud toetama Kaljulaidi väärtuspõhist positsiooni.

Reformierakonna poliitikutest on Kaljulaidi presidendivalimistel üles seadmise idee välja pakkunud Eerik-Niiles Kross pärast seda, kui Kaljulaid EOK presidendi kohalt maha hääletati.

Kersti Kaljulaid oli Eesti president aastatel 2016–2021. Pärast riigipea ametist lahkumist oli ta aastatel 2024–2026 Eesti Olümpiakomitee president.