Tragikoomiline absurdietendus "Kaksikvõim Narvas" võiks olla teatrisündmuseks Vaba Lava Narva teatrikeskuse laval. Aga tegelikult on sellest kujunenud tõsielusari, mille produtsendid suudavad toota üle võlli minevaid uusi osi ka siis, kui tundub, et vaatajaid ei ole võimalik enam millegagi üllatada.

Narvas toimuv poliitiline trall, mis on praeguseks jõudnud kaksikvõimuni, võiks mõjuda silmi avavalt eelkõige Narva linna valijatele, aga ka enamikule Eesti erakondadele. Need 31 volikogu liiget ei ole maandunud Narva tulnukatena UFO-ga. Neid ei ole sinna saatnud ka Eesti valitsus Stenbocki majast. Nad on saanud kohaliku rahva esindajateks kohalike valijate tahtel.

Selline hoiatav tulemus sünnib, kui Eesti parlamendierakonnad peale Keskerakonna ei võta osalemist idapiiri ääres paiknevas Eesti suuruselt kolmanda linna poliitikas aastakümneid tõsiselt. Ehk ei osale kohalikel valimistel või teevad seda vaid nõrkade ja sümboolsete nimekirjadega, mille puhul on ilmselge, et nad valimiskünnist ei ületa. Ka Keskerakond on paljude kohalike poliitikute jaoks justkui läbikäiguhoov, sinna sisse ja sealt välja jalutatakse mitte niivõrd maailmavaate, kuivõrd omakasu pärast.

Nii juhtub, kui paljud Narva elanikud ei käi valimas või, mis veelgi hullem, müüvad oma hääle nende jaoks tundmatutele kandidaatidele kümne euro eest. Massilisest häälteostmisest viimastel kohalikel valimistel Narvas rääkisid paljud kohalikud poliitikud. Politsei suutis kahtlustuse esitada vaid ühele valituks osutunud volikogu liikmele, kes on ka juba jõudnud leeri vahetada ning on praeguse jõudude vahekorra juures kaalukeeleks.

Või kui suur hulk valijaid leiab, et nende parim esindaja volikogus on kelmuses ja pistise andmises kohtu poolt süüdimõistetu. Või poliitik, kes sõimab Eesti valitsust fašistideks ja vastandub oma Youtube'i monoloogides Eesti riigi poliitikale. Mõtlevale inimesele peaks ju olema arusaadav, et selline käitumine ei muuda kuidagi Narvas elu paremaks, vaid tekitab võõrandumist ülejäänud Eestist.

Nii saigi pärast viimaseid valimisi kokku volikogu koosseis, kus läks esimestest päevadest alates lahti praeguseni kestev võimuvõitlus. Seda võimendab aastatega kogunenud saadikute isiklik vimm, solvumine ja kättemaksuhimu, mis muudab üsna keeruliseks ka mingite mõistlike kompromisside saavutamise. Lisaks kumab taustal Narva volikogus aastakümnete jooksul levinud praktika ja arusaamine, et saadik ei ole mitte niivõrd valijate huvide eest seisja, vaid erilise kõrgema staatusega isik, kel on õigus hüvedele.

Kohe pärast valimisi oli näha, et volikogusse pääsenud ühe erakonna ja kolme valimisliiduga Narvas stabiilset võimu ei tule. Kui punnseis paistis, arutleti selle üle, kas sõltumata sellest, kes mis nimekirjas kandideeris, oleks võimalik panna kokku liit vastutustundlikest nii-öelda normaalsest ja linna huvidest lähtuvatest saadikutest. Leiti, et on küll võimalik, ainult, et selliste saadikute ühendus jääks volikogus kindlalt vähemusse.

Praegu kõige levinum kohalikes sotsiaalmeediakanalites leviv sünonüüm Narva saadikute kohta on "klounid". Aga veelkord, see "tsirkusetrupp", kui kasutada sama sorti terminoloogiat, on Narva valijate endi poolt kokku pandud.

Narva on tõmmanud seoses kaksikvõimuks kasvanud võimuvõitlusega taas suure osa Eesti tähelepanu ja see närib selle linna niigi kehva mainet, muutes naeruväärseks nii saadikud kui ka kogu linna juhtimise.

Enamik kohalikke inimesi on sellest tüdinenud ja neil on üsna ükskõik, mida seal raekojas võimu nimel tehakse. Kui Katri Raik tagandati linnapea ametist pisut vähem kui kolm aastat tagasi, siis korraldati tema toetuseks raekoja platsil meeleavaldus, koostati pöördumisi, kingiti roose. Nüüd enam midagi sellist ei toimu.

Veerand sajandit oma elust Narva linna edendamisele pühendanud Raik on suurema osa oma poliitilisest kapitalist kaotanud pärast seda, kui valis oma poliitiliseks partneriks Narvas Mihhail Stalnuhhini. Siiski ei ole moodustatud ka sotsiaalmeediagruppe "Käed eemale Mihhail Stalnuhhinist!" või "Laske Jaan Toots ja Urbo Vaarmann tööle!".

Praegustele Narva poliitikutele ei tunne kaasa eriti keegi. Nende võimuvõitluselegi elatakse kaasa pigem kui mingile laadakaklusele või laste liivakastimängule. Inimesed tajuvad, et nende elu mõjutavad palju enam kohalike ettevõtete ja asutuste juhid või ka aiandusühistute esimehed kui linnajuhid.

Mis edasi saab, on üsna võimatu ennustada. Ilmselt kestab veel mõni nädal või ka mõni kuu segane kaksikvõimu periood. Varem või hiljem tuleb siiski volikogu kokku ja võimuvahetus vormistatakse ära sellisel moel, mida tuleb aktsepteerida ka Stalnuhhini-Raigi leeril. Muidugi ainult juhul, kui vahepeal jälle mõni saadik meelt ei muuda ja leeri ei vaheta, mis poleks samuti sugugi üllatav.

Üle 20 aasta "riigikogu-nimelises ülikoolis" enamasti opositsioonis olnud Mihhail Stalnuhhin tunneb hästi nõkse ja võimalusi, kuidas vastaspoolele hästi käru keerata. Vaevalt, et ta seda Narvas ei kasuta. Tootsi-Vaarmanni leeril tuleb suuresti pühenduda võimu hoidmisele. Mida nad kavatsevad ja suudavad Narva linna heaks teha, on esialgu küsimärk.

Eeloleval nädalavahetusel on Narva linnapäevad ja Narva linna jooks, kuhu on oodata mitu tuhat inimest. Saab näha, kes kaksikvõimuga linnas peokõnesid peavad, stardipauke annavad ja peorongkäigu eesotsas sammuvad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.