Igal aastal kaotavad Eesti inimesed ja asutused kelmidele miljoneid eurosid. Riik otsib lahendusi, kuidas pandeemiale pidurit tõmmata, kuid paratamatult tulevad need mugavuse arvelt. Üks plaanitav muudatus, mis võiks käiku minna veel selle aasta lõpus, on ebatavaliselt suurte rahaülekannetega viivitamine, et pank saaks kontrollida tehingu õigsust.

"Näitena võib juhtuda olukordi, et kui inimene on otsustanud välisriiki minna ostma autot ja soovib seal kohapeal teha välkmaksena selle ülekande, siis ta peaks arvestama asjaoluga, et see ei pruugi kümne sekundiga läbi minna," ütles SEB pettuste ennetamise juht Heigo Tark.

Kui pikk ooteaeg tekib, on iga panga otsustada. Samasugust viivitust plaanitakse ka ebatavaliselt suurte sularaha summade väljavõtmisel automaadist.

"Võime tuua jälle selle auto näite. Et, kui olete välismaal, soovite seda autot osta, vaatate, et välkmakse jääb ootele ja sularaha eest nüüd seda autot ostma hakkate, et siis tõenäoliselt võib ka see viivitus tekkida seal," lausus Tark.

Uusi meetmeid plaanitakse ka inimeste tähelepanu parandamiseks, kuna petturite lummusesse jäädakse tihti just eriti kiiretel momentidel. Nii ei saa edaspidi näiteks poolelioleva telefonikõne ajal Smart-ID PIN-koode sisestada.

"Mis tähendab seda, et selleks sa peaksid kõne katkestama, korra hingama sisse ja välja, siis hakkad oma tehingut kinnitama, mis tekitab sulle selle vajaliku mõttepausi, et aru saada, et tegemist võib-olla kelmusega või kelmuse katsega," rääkis politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev.

Aasta lõpuks on suuremad pangad lubanud liituda ka turvalisema Smart-ID+ lahendusega. Oma klientidel soovitavad pangad pettuste valguses üle vaadata ka nii isiklikud kui ettevõtete kontolimiidid. LHV analüüsi järgi on 80 protsendil klientidest limiidid suuremad, kui nad tegelikult vajavad.