Muudetud kujul vastu võetud seadusele oli vastu neli saadikut ja erapooletuid ei olnud. Ei hääletanud 19 saadikut.

Eelnõuga laiendatakse osalusvõimalusi kaitseväe tegevuses, et kaasata senisest enam reservväelasi, ajateenijaid ning kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid. Selleks muudetakse mitut seadust, sealhulgas kaitseväeteenistuse seadust ja kaitseväe korralduse seadust.

Muudatustega soovitakse suurendada paindlikkust ja tõhusust personali kaasamisel ilma vajaduseta suurendada tegevväelaste hulka rahuaja ametikohtadel. Eelnõuga luuakse uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus –, mis võimaldab reservväelastel ajutiselt osaleda kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. 

Eelnõu kohaselt laiendatakse ka ajateenijate võimalusi panustada kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. 

President Alar Karis otsustas detsembris jätta välja kuulutamata riigikogus 19. novembril vastu võetud "Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse", kuna sellega rikutakse presidendi hinnangul võrdse kohtlemise põhimõtet.

Karis märkis otsuses, et põhiseaduse järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest.

"Kui mõnele grupile antakse võimalus ajateenistust mitte läbida, siis peab see olema kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega," kirjutas Karis otsuses. Võrdse kohtlemise põhimõtte sätestab põhiseaduse § 12.

"Ehkki keeleoskuseta kutsealuseid ei vabastata kaitseväeteenistusest, ei kutsuta neid ometi ajateenistusse seni, kuni nad pole eesti keelt vajalikul tasemel omandanud. Seejuures võib inimene tegelikult osata eesti keelt, aga kui seda ei kinnita tasemetunnistus, siis poleks võimalik sundida teda oma põhiseaduslikku riigikaitsekohustust täitma," märkis president.

Ajateenijate B-1 tasemel eesti keele oskuse nõue jäi kaitseväeteenistuse seadusmuudatusest praegu välja, sest riigikogu ei soovinud kogu eelnõu ühe sätte pärast pantvangis hoida.

"Need on sätted, mida kaitsevägi ja kaitseliit on väga-väga oodanud. Kõik nad on olulised, aga mina pean eriti oluliseks ja tahan välja tuua selle vabatahtliku teenistuse. See on uus teenistusliik, mis annab võimaluse nii reservväelastele kui ka isegi ajateenijatele panustada palju rohkem riigikaitsesse," lausus riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200).

Samas liigutakse keelenõudega siiski edasi. Märtsiks soovitakse vastu võtta eraldi eelnõu, millega ühtlasi antakse kehva keeleoskusega noortele võimalus enne kaitseväkke minekut aasta jooksul riigil kulul keelt õppida.

"See keeleõpe loomulikult formaalselt on vabatahtlik, aga riik ütleb, et me oleme valmis seda esimest korda kinni maksma. Pärast seda tehakse uus test. Kui selle testi järgselt inimene ikkagi ei ole suuteline piisaval tasemel keeleoskust tõendama, siis ta peab minema edasi juba oma raha eest õppima," ütles kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond).

Pevkur lisas, et mingisugust märkimisväärset lisakulu riigile kaasneda ei tohiks. Kursused toimuvad koostöös integratsiooni sihtasutusega.

"Kellele siis reserveeritakse seal 200-300 kohta, sest praegu neil on võimalik aastas õpetada välja kuni 3000 soovijat ja siis kaitseväeteenistusse jääb siis 200-300 kohta reserveeritud," sõnas riigikaitsekomisjoni liige Vladimir Arhipov (Keskerakond).

Arhipovi sõnul on Keskerakond tõenäoliselt valmis sellisel kujul eelnõud toetama. Nende jaoks oleks punane joon, kui keeleõpe muudetaks kohustuslikuks. Riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi (SDE) arvates tuleks eesti keel aga selgeks saada juba koolis ja kahtleb kursuste tõhususes.

"Kui mingil põhjusel pole inimene kõigi nende iganädalaste keeletundide jooksul eesti keelt isegi sellisel väikesel madalal tasemel selgeks saanud, siis miks me arvame, et seda on võimalik siis hiljem mingisuguse muu kursuse raames teha, aga lõppkokkuvõttes ju see siis mingi kompromiss on ja proovida võib," lausus Kaljulaid.

Lisaks on avalikkuses varem avaldatud muret, et keelenõue loob uue võimaluse ajateenistusest kõrvale hiilimiseks. Pevkuri kinnitusel on selle vältimiseks võimalused olemas.

"Kui ta teadlikult hakkab kõrvale hoidma, siis ongi võimalik läbi sunniraha ja läbi teiseste sanktsioonide, näiteks juhiloa peatamine, näiteks kalastusloa peatamine, selliste meetmetega siis inimest mõjutada," sõnas Pevkur.