Bundestagi Vasakpartei saadik Ferat Kocak esitas päringu, millele siseministeeriumi poolt koostatud vastusest selgub, et alates 2021. aastast kuni tänavu märtsini on esitatud 101 180 taotlust saada Saksa kodakondsus inimeste poolt heastamaks natsionaalsotsialistliku režiimi ajal tehtud ülekohut.

Eriti palju taotlusi on saabunud Iisraelist ja Suurbritanniast, sest mõlemas riigis elab arvukalt juudi kogukonna liikmeid, kelle perekonnad põgenesid Saksamaalt pärast natside võimuletulekut.

Taotlejate näol on tegemist inimestega, kellelt võeti aastatel 1933–1945 poliitilise, rassilise või usulise tagakiusamise tõttu Saksa kodakondsus või kellel ei olnud diskrimineerivate seaduste tõttu võimalik seda üldse saada.

Enam kui 100 000 avaldusest on rahuldatud praeguseks pooled (täpsemalt 52 180), kuid see ei tähenda, et oleks olnud palju tagasilükkamisi. Pigem vastupidi, eitavaid vastuseid on antud vähe, kuid menetlused on olnud ajaliselt aeganõudvad.  

2021. aasta reform laiendas õigustatud isikute ringi inimestele, kes soovivad saada Saksa kodakondsust. Õigus Saksa passile on näiteks juudi päritolu inimestel ning teistel isikutel ja nende järeltulijatel, kes olid sunnitud natsirežiimi ajal Saksamaalt lahkuma või kellelt võeti kodakondsus. Seadusemuudatus lihtsustas tagakiusatud inimeste järeltulijatel kodakondsust taotleda, kui nende perekonnad olid ajalooliselt Saksamaaga seotud.

Erinevalt tavapärasest naturalisatsioonist on selle protseduuri tingimused ka leebemad. Näiteks ei pea taotlejad tõendama oma saksa keele oskust.

Saksamaa ametivõimud lähtuvad põhimõttest, et asjaomased inimesed kaotasid kodakondsuse mitte enda süül, vaid riikliku diskrimineerimise tõttu. Seetõttu peetakse põhjendatuks ka lihtsustatud menetlust.

Kuigi õiguse olemasolu on paljudel juhtudel selge, osutub taotlusprotsess sageli keerukaks. Taotlejad peavad koguma ajaloolisi dokumente, tõendama perekondlikku päritolu ning laskma vajalikud dokumendid tõlkida ja ametlikult kinnitada.

Saksa valitsuse hinnangul on kodakondsuse taastamine oluline osa ajaloolise vastutuse kandmisest ning natsionaalsotsialistliku režiimi põhjustatud ülekohtu tunnistamisest ka mitu põlvkonda hiljem.