Venemaa keskpanga juhi Nabiullina pikaajaline puudumine avalikkusest – ta jättis haiguslehele viidates vahele ka Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi – on tekitanud spekulatsioonide laine võimalike personalimuudatuste kohta, mis võivad puudutada mitte ainult keskpanka, vaid kogu riigivõimu vertikaali, märkis The Moscow Times neljapäeval.

Ühismeediakeskkonna Telegram kanal Možem Objasnit (e.k. Võime selgitada), mis väidab endal olevat allikaid nii keskpangas kui ka presidendi administratsioonis, teatas, et Nabiullina arutab võimalust lahkuda keskpanga juhi ametikohalt, mida ta on pidanud alates 2013. aastast.

Kanali allikate sõnul ei olevat Nabiullina rahul Kremli poliitikaga. Väidetavalt on ta valmis töötama oma ametiaja lõpuni 2027. aastal, kuid ei soovi täita oma ülesandeid olukorras, kus kehtestataks sõjaseisukord, suletaks piirid või rakendataks muid sarnaseid erakorralisi meetmeid.

Nabiullina puudumist Peterburi foorumilt nimetas allikas "diplomaatiliseks haiguseks": "Ta informeeris juhti, jäi diplomaatiliselt haigeks ja ootab nüüd tema vastust."

Samaaegselt on hakanud levima kuulujutud peaminister Mihhail Mišustini valitsuse võimalikust tagasiastumisest. Mišustin on olnud peaminister alates 2020. aastast.

Poliitikaanalüütik Ilja Graštšenkov kirjutab, et Mišustini asemele võib tulla praegune kaitseminister Andrei Beloussov, kes oli varem presidendi majandusnõunik.

Beloussovit peetakse "ümberpiiratud kindluse" loogika ja majanduse riikliku planeerimise pooldajaks. Graštšenkovi sõnul sobiks ta hästi pikaajalise vastasseisu tingimustes tegutseva majanduse juhtimiseks.

"Tema nimetamine peaministriks tähendaks mitte lihtsalt personalimuudatust, vaid palju tõsisemat signaali: riik on valmis liikuma kohanemismudelilt range mobilisatsioonimajanduse mudelile," märkis Graštšenkov.

Sisuliselt tähendaks see valitsusele mandaati uue majandussüsteemi loomiseks – omamoodi kaasaegset Gosplani, sõjatellimustele tuginevat majandust, juhtumipõhist ressursside jaotamist ning tööstusliku mobiliseerimise eelistamist, vahendas MT.

Graštšenkov rõhutab siiski, et jutte valitsuse tagasiastumisest tuleb võtta eelkõige kuulujuttudena. Tema hinnangul peegeldavad need Venemaa eliidi kasvavat närvilisust majanduse olukorra pärast.

Samas ei pea ta valitsuse vahetamise stsenaariumi ebarealistlikuks. Kreml võib sellise sammu ette võtta, et maandada ühiskonnas kogunenud rahulolematust, mida põhjustavad inflatsioon, internetiblokeeringud ja muud piirangud.

Mis puudutab Nabiullinat, siis tema tuttava sõnul, kellele viitas varem väljaanne The Bell, lähtub keskpanga juht ise eeldusest, et lahkub ametist 2027. aastal.

Järgmisel aastal lõpeb Nabiullina kolmas ja seaduse järgi viimane ametiaeg. The Belli allikad märkinud, et on arutatud ka võimalust talle ka neljanda ametiaja võimaldamiseks seadust muuta.

"Nabiullina ise tahaks vabaks saada, kuid tema tunded on vastuolulised," ütles üks väljaande vestluskaaslastest.

The Belli andmetel võiksid Nabiullina võimalike järglastena kõne alla tulla presidendi administratsiooni asejuht Maksim Oreškin, VTB panga juht Andrei Kostin või Promsvjazbanki juht Pjotr Fradkov, kuigi konkreetseid arutelusid uue kandidaadi üle pole veel peetud.