"Piirkondliku lennundustaristu olemasolu ja säilitamine on kooskõlas Eesti julgeolekupoliitika alustega, suurendades riigi paindlikkust, hajutatust ning tegutsemisvabadust. Pärnu lennuväljal võib olla täiendav toetav roll, mis ei piirdu tsiviillennunduse mahu ega regulaarlendude olemasoluga," seisis Peetersi vastuses.

Ta märkis, et käesolevaga esitab kaitseministeerium oma seisukohad ning ettepanekud edasiseks tegevuseks.

"Pärnu lähistele kaalutakse liitlaste juhtimiselemendi paigutamist, mistõttu on piirkondlik lennuväli selle planeeritava üksuse võimaliku toetamise ja liitlasvägede vastuvõtmise vaates kasulik täiendav võimalus. Ühtlasi loovad Pärnu lennuvälja hõre tsiviillennuliiklus ning asukoht väheasustatud alade ja mere läheduses sobivad eeltingimused liitlaste mehitamata lennuvahendite käitamiseks ning harjutusteks," kirjutas Peeters.

Tema sõnul suurendab taristu riigi valmisolekut varustuse liikumiseks, meditsiiniliseks evakuatsiooniks ja kriisireageerimiseks olukordades, kus maismaaühendused on ajakriitilised või häiritud.

"Sellest tulenevalt peab võimaliku tulevase kasutus- või haldusmudeli kujundamisel olema riigile ja kohalikule omavalitsusele tagatud alaline, vaba ning takistamatu juurdepääs pääste-, meditsiini-, kriisireguleerimise-, piirivalve- ja riigikaitselisteks vajadusteks. Kaitseministeerium näeb lennuväljal pikaajalist toetavat kasutusvajadust, kuid märgib, et nii hetkel kui ka keskpikas perspektiivis puuduvad ressursid lennujaamataristusse investeerimiseks ja jooksvate kulude katmiseks ning kaitseväe personal lennuvälja igapäevaseks haldamiseks või ametikohtade püsivaks mehitamiseks," seisis kirjas.

Ta rõhutas, et lennuvälja toimimise tagamine on laiapõhjalise riigikaitse vaates riigi kui terviku ülesanne, mille lahendamiseks on kaitseministeerium valmis osalema ministeeriumidevahelise kasutusmudeli väljatöötamisel.

"Enne pöördumatute või taristut kahjustavate otsuste tegemist on vajalik sisuliselt hinnata kõiki alternatiivseid halduslahendusi. Kaaluda tuleks ka eraoperaatori kaasamist tingimustel, mis tagaks lennuvälja säilimise ja funktsionaalsuse, näiteks avaliku halduslepingu või riikliku tellimuse raames," sõnas Peeters.

Peeters lisas, et ministeerium palub asjaomastel osapooltel lennuvälja tuleviku otsuste langetamisel ja tulevikuvisiooni kujundamisel võtta arvesse eeltoodud riigikaitselisi aspekte.

Tallinna lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike ütles aprillikuus, et regionaalsete lennujaamade võrk vajab kiiret ümberkorraldamist ning eeskätt tuleks otsustada, mis saab Pärnu lennujaamast. Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu ütles siis, et laual on nii sulgemine, rendile andmine kui ka omavalitsustega koostöös sellele rakenduse leidmine.