"Minu äri on viimase piiri peal. Mõtlen selle täielikule sulgemisele," ütles AFP-le Venemaa pealinna kirdeservas asuva Mõtištši apteegi omanik.

Kaksteist aastat äris tegutsenud naine rääkis anonüümselt, viidates julgeolekukaalutlustele. Ta kritiseeris valitsuse otsust tõsta makse ja kehtestada kasumit kahandavaid regulatsioone.

"Niipea kui sõjategevus Ukrainas algas, hakkasime tundma inflatsiooni," ütles ta.

Sõjalised kulutused on kasvanud umbes kaheksa protsendini SKP-st, mis on kõrgeim tase alates külma sõja lõpust. Tsiviilmajandus on aga unarusse jäänud.

2026. aasta alguses teatas Venemaa esimesest kvartaalsest majanduslangusest viimase kolme aasta jooksul.

Mõtištši väikeettevõtete jaoks on majanduse aeglustumisele lisandunud tihe konkurents veebipoodidega ja rangemad alkoholimüügi eeskirjad, mis on väikeste restoranide ning kohalike toidupoodide peamine sissetulekuallikas.

"Venemaa majandus on kahetasandiline: riigi domineeritav kaitsetööstus, millel läheb üsna hästi ja põhimõtteliselt kõik muu," ütles AFP-le Londonis tegutsev Venemaa majanduse ekspert Aleksandr Koljandr.

Selles uues süsteemis ei tunne Vene tarbijad end üldiselt nii heal järjel kui mõned aastad tagasi. "Nad lükkavad suuri oste edasi," ütles Koljandr.

Mõtištšis pidi maniküürisalongi omanik Žanna hiljuti kolima jagatud stuudiosse, kuna ei suutnud enam oma ruumide üüri maksta. "Üldiselt näen klientide arvu vähenemist ebastabiilse rahalise olukorra tõttu," ütles ta AFP-le.

Nagu paljud teisedki, kurtis ka tema, et olukorra on veelgi hullemaks teinud rida maksumuudatusi ja -tõuse – käibemaksu tõstmine ning väikeettevõtetele mõeldud lihtsustatud madala maksumääraga süsteemi kaotamine. Selliste piirangutega silmitsi seistes kaalub ta osa oma sissetulekust varimajandusse suunata.