Tallinna hinnangul ei pruugi kutseõppe erialad tüdrukuid huvitada
Kutseõppeasutuste jätkuvastuvõtus on populaarsetel erialadel õppekohad peaaegu täitunud, kuid endiselt on koolides kokku veel sadu vabu kohti. Tallinna abilinnapea Andrei Kante arvates ei pruugi tehnoloogiakolledži õppekavad tüdrukutele meeldida.
Tallinna abilinnapea Andrei Kante pöördus 16. juulil haridus- ja teadusminister Kristina Kallase poole selgitustaotlusega, märkides, et õppimiskohustuse täitmise korraldus vajab riigi ja omavalitsuste tihedamat koostööd.
Kante sõnul on juuli keskpaiga seisuga Tallinnas ligi tuhat õppimiskohustuslikku noort, kellel puudub õppekoht. Ta palus ministeeriumil hinnata, kas olemasolevad vabad kohad vastavad noorte vajadustele või soovidele.
Abilinnapea hinnangul ei pruugi Tallinna tehnoloogiakolledži pakutavad 513 koolikohta olla tüdrukutele eelistatud valik.
Tallinna tehnoloogiakolledži turundus- ja kogukonnajuht Kristel Martis ning Terve Eluviisi Keskuse juht Gähtlin Leppänen rääkisid Vikerraadio saates "Uudis+", et arusaam, nagu oleksid olemas ainult poiste ja tüdrukute erialad, on vananenud.
Nende sõnul on tehnoloogiaerialad aja jooksul märkimisväärselt muutunud. "Meie koolis ei ole ühtegi eriala, mida tüdrukud ei saaks õppida," lausus Martis.
Tallinna tehnoloogiakolledžis oli 8. juuli seisuga alles 478 vaba õppekohta, 20. juulil püsis vabade kohtade arv sama. Tänavu on kolledžis avatud 1376 õppekohta. Esimese vastuvõtuvooruga täideti ligikaudu kaks kolmandikku kohtadest.
Kõige suurem huvi on olnud mehitamata sõidukite tehnoloogia, visuaalmeedia, elektrotehnoloogia ja logistika õppekavade vastu, kus on järgi jäänud vaid üksikud vabad kohad.
Kooli turundus- ja kogukonnajuhi Kristel Martise sõnul mõjutavad kandideerimist uus kool nelja õppeasutuse ühendamise järel, varasem vastuvõtu ajakava, eestikeelsele õppele üleminek ning uued õppekavad.
Martis märkis, et vähesem huvi osa erialade vastu võib olla seotud ka sellega, et õppekavade nimetused on muutunud ja noored ei pruugi neid veel hästi tunda. Tema sõnul on vähem populaarseks osutunud tööstuse ja digitehnoloogia õppekavad, samuti mõned sõidukite ja IT-valdkonnaga seotud erialad.
Tallinna tehnoloogiakolledži täiendav vastuvõtt kestab 31. juulini.
Ka Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse turundusjuht Virve Linder ütles ERR-ile, et tänavune vastuvõtt erines varasematest, sest kandideerimine algas juba enne põhikooli lõpetamist. Kooli hinnangul tuli uus ajakava paljudele noortele üllatusena ning seetõttu kardeti ekslikult, et võimalus kutsekooli õppima asuda on möödas. Tegelikult jätkub vastuvõtt ka suvel ning kool ootab jätkuvalt uusi õppureid.
Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses osutus tänavu kõige populaarsemaks visuaalmeedia tehnoloogia eriala, kus 20 õppekohale esitati 90 avaldust. Suure huvi tõttu otsustas kool avada erialal ka teise õpperühma. 8. juuli seisuga oli 473 vaba õppekohta.
Rakendusliku keskhariduse jätkuvastuvõtus on Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse direktori Eveli Kuklase sõnul praegu saadaval 63 õppekohta, 8. juuli seisuga oli 118. Kõige rohkem avaldusi on seni esitatud tööstuse digitehnoloogia õppekavale.
Tallinnas asuvas AVARA majandus- ja teeninduskolledžis saavad põhikoolilõpetajad kandideerida 98 õppekohale, millest 92 on rakendusliku keskhariduse õppekavadel ja kuus abipagari erialal. 8. juuli seisuga oli vabu kohti 99.
Koolijuhi Kristi Tariku sõnul on seni kõige populaarsem olnud turismiteenuste õppekava, samas, kui enim vabu kohti on kaubanduse erialal. Tarik soovitab kandideerimist viimasele hetkele mitte jätta.
"Avaldusi laekub kõigile jätkuvastuvõtu õppekavadele iga päev ning olukord muutub pidevalt. Ka suurema konkursiga erialadele tasub kindlasti avaldus esitada, kuna lõplikud tulemused selguvad alles pärast vastuvõtuprotsessi lõppu," sõnas ta.
AVARA kolledžis saab avaldusi esitada kuni 10. augustini, Tallinna tehnoloogiakolledžis lõpeb täiendav vastuvõtt 31. juulil.
Haridus- ja teadusministeerium avaldas 9. juulil ülevaate põhikoolijärgse jätkuvastuvõtu vabadest kohtadest 8. juuli seisuga.
Allikas: Vikerraadio, Kristel Martist ja Gähtlin Leppäneni intervjueeris Arp Müller









