Politsei sai neljapäeval kella 12.04 ajal teate, et Nõmmel asuvas kortermajas võib viibida mitu välismaalast, kelle puhul on alust kahtlustada, et nad on ebaseaduslikult riiki sisenenud, ütles Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru.

Patrullpolitseinikud reageerisid teatele ja läksid infot kontrollima. Politseinikud pidasid esialgu sündmuskohal kinni 12 inimest, kelle osas on alust kahtlustada, et nad on riiki ebaseaduslikult sisenenud. 

ERR-iga jagatud fotodel (esimene ja teine foto galeriis) oli näha veel kolme isikut, keda politseil esialgu ei õnnestunud kinni pidada. Hiljem teatas aga politsei veel kolme inimese tabamisest.

Välismaalased on esmasteks menetlustoiminguteks toimetatud kinnipidamiskeskusesse.

Teade kahtlusi äratanud välismaalaste kohta tuli kohalikult elanikult. 

Politsei jätkab ümbruskonna kontrollimist ning selgitab välja, kas ja kui palju võis nendega koos veel korteris inimesi olla. "Juhul, kui märkate välismaalaste gruppe, kes on eksinud ja erinevad tavapärastest turistidest või kahtlast tegevust, tasub sellest politseile teada anda," sõnas Aru.

"Viimastel päevadel on rändesurve Eestile kasvanud. Viimase nädala jooksul on selliseid kinnipidamisi olnud iga päev. Prognoosime, et lähikuudel rändesurve jätkub," lisas ta.

Ilmselt ei saanud politsei kõiki sisserändajaid kätte 

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru rääkis tööpäeva lõpus "Aktuaalsele kaamerale", et viimane informatsioon viitab sellele, et politsei ei saanud kõiki antud juhtumiga seotud sisserändajaid kätte.

"Kohapeal selgus hiljem, et neid inimesi on seal varasemalt rohkem olnud. Saime kätte 12 inimest, aga see informatsioon ajas kogu aeg täieneb. Praegu on viiteid sellele, et seal on olnud 15 kuni 19 inimest. Just sel ajal, kui ma praegu trepist ülevalt alla tulin, sain ka teate, et saadi veel kolm inimest kätte. Pingutame selle nimel, et kõik need inimesed sealt kätte saada," sõnas Aru.

Tegemist on tõenäoliselt Aafrika päritolu isikutega – viiteid on Etioopiale ja Somaaliale, lisas PPA esindaja.

Kuna tegemist on väga värske juhtumiga, siis asjaolud, kuidas sisserändajad Nõmmele sattusid, alles selginevad.

"Peame mõistma, et nendega on väga keeruline ühist keelt leida. Meie inimesed ei valda ilmselgelt tigrinja keelt. See, kui mõni neist valdab natukene inglise keelt, ei tähenda alati valmisolekut koostööd teha. Kõik need vestlused ja asjaolude selgitamised seisavad alles ees," ütles Aru.

PPA hinnangul on antud juhtum osa suuremast rändesurvest, mis Eestit viimastel päevadel on tabanud.

"On põhjust arvata, et tegemist ei ole eraldiseisva juhtumiga. Pigem näeme üldist trendi, et ebaseaduslik rändesurve Eesti suunal on kasvanud. Näeme, et inimeste tegelik soov ei ole niivõrd Eestisse tulla, vaid pigem siit läbi rännata," sõnas Aru.

PPA on juba enam kui nädal aega järjest igal päeval selliseid juhtumeid avastanud. "Praeguseks on meil üle 20 juhtumi ja kokku on kinni peetud 81 inimest," ütles Aru.

Inimeste liikumisteekonnad on erinevad, aga praeguse informatsiooni põhjal on illegaalsed sisserändajad tulnud Valgevene kaudu. 

"Osade inimeste puhul on küll üleval kahtlused, et nad võivad olla kasutanud ka mõnda teist marsruuti. Aga suurem enamus viitab praegu selgelt, et nad tulevad Valgevenest ja seejärel Lätist," sõnas Aru.

Eesti on olnud üle nädala aja rändesurve all

Kolmapäeval rääkis politsei- ja piirivalveamet (PPA), et on sel nädalal tabanud 63 immigranti ja nende tulemiste lõppu ei paista.

Sisserändajad jõuavad Eestisse peamiselt Läti-Valgevene piirilt ning enne sügisel saabuvat kehvemat ilma rändetulva lõppu oodata pole.

Siseminister Igor Taro sõnul on rändekriisi taga Valgevene, kes Venemaa õhutusel immigrante Balti riikidesse saadab.

Hübriidsõja teravik on üldse jõudnud edasi Balti riikidesse ja Soome, sest Poola-Leedu ja Poola-Saksamaa vahelistel piiridel on hakatud rohkem kontrollima, lisas kolmapäeval PPA juht Egert Belitšev.

Tema sõnul on rändekriis süvenenud just sel nädalal, kui on tabatud 63 immigranti ning aastaga on neid kokku tabatud 102. Veel eelmisel aastal oli sama number 39.

Sellise hulga illegaalide jõudmine ei tekita lisakoormust üksnes PPA-le, vaid ka kohtusüsteemile ning kohalikele omavalitsustele.