Riigikogus on 20 fraktsiooni mittekuuluvat saadikut ehk nii-öelda aknaalust. Neist üheksa ei ole ennast ühegi erakonnaga otseselt sidunud. Sellised saadikud on Leo Kunnas, Kersti Sarapuu, Kalle Grünthal, Enn Eesmaa, Varro Vooglaid, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Meelis Kiili ja Kalev Stoicescu.

Mölderi sõnul arutasid fraktsioonitud saadikud Ülle Madise presidendikandidaadiks seadmist teisipäeva õhtul ning otsustasid, et esimeses hoos nad kellelegi ühtegi toetusallkirja ei anna.

Tõnis Mölder: kuulame ära mõlemad osapooled

"Esimene eesmärk on kohtuda kahe võimaliku presidendikandidaadiga, üks neist on Tiit Land ja teine on Ülle Madise," selgitas Mölder.

"Kui need kohtumised on ära toimunud, siis on juba fraktsioonitutel saadikutel võimalus paremini otsustada, kas ja kellele oma toetusallkiri anda," lisas ta.

Mölder rõhutas, et allkirjade kogumisega on aega, sest ametlikult on võimalik presidendikandidaati seada üles alles 21. augustist.

"Meie jaoks on oluline kuulata ära mõlemad osapooled. Mõlemad kandidaadid on kahtlemata oma profiililt pisut erinevad, aga väga väärikad ja tugevad kandidaadid," ütles Mölder.

"Fraktsioonitute saadikute hulgas on kindlasti neid, kes on valmis toetama nii üht kui ka teist kandidaati," lisas ta.

Mölderi arvamus Madise kandidatuurist on positiivne, kuid allkirja andmise ees seisab soov saada laiem ülevaade õiguskantsleri seisukohtadest.

"Ülle Madise on minu arvates väga hea õiguskantsler ja väga tugev presidendikandidaat, aga me tõesti sooviksime enne temaga mõningaid vestlusi pidada ja kuulata tema laiemat nägemust riigi juhtimisest," rõhutas Mölder.

Kiili: enne allkirja peab olema valik ja sisuline debatt

Hiljuti reformierakonnast lahkunud Meelis Kiili ei kavatse esialgu Madise ülesseadmiseks oma allkirja anda. "Ma tahan teada, kes on veel kandidaadid," ütles Kiili.

"Kui me tahame tagada demokraatlikku protsessi, siis kordan üle, et valimistel on olemas selline sõnatüvi nagu valimised ehk valikud. Järelikult peab olema kas valik erinevate kandidaatide vahel või kandidaadile esitatavate kriteeriumite vahel," ütles Kiili.

"Need kriteeriumid võiksid olla poliitilised, majanduslikud, diplomaatilised, välispoliitilised või sotsiaalsed," lisas ta. "Kui meile öeldakse, et tegemist on tubli inimesega, siis olen nõus ja mulle meeldib Ülle Madise kui õiguskantsler."

Kiili sõnul valitakse riigile juhti, mitte teist õiguskantslerit presidendilossi ning selleks on vaja tervikvaadet ning diskussiooni.

"Kui tekib mingi teine kandidaat, siis tuleb kaaluda, kas ma annan selle hääle tema ülesseadmiseks või mitte," ütles Kiili.

"Hääl antakse selleks, et tekitada diskussiooni ja debatti. Täna meenutab protsess tegelikult tippametniku konkurssi, mitte valimist," selgitas Kiili. "See ei ole praegu riigipea valimine."

"Ma pean tegema otsuse intuitiivselt – kas inimene meeldib mulle või mitte. Ma ei oska hinnata tema sooritust presidendina. Usun, et mitte keegi ei oska, sest me ei ole seda tegelikult kuulnud ega näinud," lisas ta.

Kiili sõnul ei saa kandidaate veel hinnata, sest televisioonis ega mujal avalikus meedias ei ole olnud presidendikandidaatide debatti. Tema hinnangul ei peaks demokraatlikus riigis asjad nii käima.

"Kui tekivad kandidaadid ja tekib debatt, teen mina oma otsuse. Täna ei ole mul veel alust öelda ei ega jaa," ütles Kiili.

Kersti Sarapuu kohtub enne otsust mõlema kandidaadiga

Kersti Sarapuu sõnul pole temani veel keegi allkirja kogumisega jõudnud, aga kuna tänaseks on tekkinud kaks presidendikandidaadi kandidaati, siis kohtub ta sel nädalal ühe kandidaadiga ja järgmisel nädalal teisega.

"See oleks igati õiglane. Siis saame teha otsuse, et mitte kedagi välistada. Kuigi ma olen tõepoolest alati olnud Ülle Madise väga suur toetaja," ütles Sarapuu.

"Eelnevalt olen ma Madiset õiguskantslerina väga hästi tundnud ja seepärast olekski mõistlik kohtuda ning kuulata tema vaateid, mismoodi ta presidendina käituks," lisas Sarapuu.

"Sama kehtib ka teise kandidaadi puhul – millised on kandidaadi primaarsed tegevused ja mis on üldse nende tegevuste eesmärk. Selle põhjal saan palju selgema ülevaate ja tean teha otsuse," lisas ta.

Sarapuu sõnas, et esialgu ta veel kellelegi allkirja ei anna, vaid teeb seda järgmisel nädalal.

Jaak Valge loodab valimiskogule

Jaak Valge ütles samuti, et ta ei kavatse praeguse seisuga riigikogus kellelegi kandidaadi ülesseadmiseks allkirja anda. Põhjuseks andis ta oma varasemalt väljatoodud seisukoha, et presidendivalimised peaksid toimuma valimiskogus.

"Olen juba varem deklareerinud, et riigikogu koosseis ei peegelda praegu ühiskonna hoiakuid," ütles Valge.

Põhiseaduse kohaselt toimuvad presidendivalimised alguses riigikogus ning juhul, kui kolme hääletusvooru tulemusel võitjat ei selgu, läheb protsess valimiskogusse, mis koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest.

"Põhimõtteliselt olen küll otsevalimiste poolt, kuid praegu ei saa seda enam kehtestada. Selles halvas olukorras on õigem, kui presidendi valimine kandub üle valimiskogusse, sest valimiskogu peegeldab täpsemini ühiskonna tegelikke hoiakuid," lisas Valge.

Varro Vooglaid hoidub hääletamast

Vooglaid väitis, et ei kavatse presidendikandidaate puudutavatel hääletustel üldse osaleda.

"Reaalselt ei ole ju tegemist presidendivalimistega, vaid president kui tippametnik määratakse partei ladvikute kokkuleppel," sõnas Vooglaid.

"Sellises protsessis keeldun mina riigikogu liikmena osalemast ega taha mitte mingil määral ega kujul anda omapoolset panust niisuguse demokraatia farsi jätkamiseks," lisas ta.

Vooglaiu sõnul peaks olema rahvas see, kes valib presidendi.

Kalle Grünthal keeldus arvamuse avaldamisest

Grünthal ei soovinud avaldada, keda ta presidendivalimistel toetab.

"Vabariigi presidendi valimised toimuvad salajasel hääletusel," ütles Grünthal.

Kalev Stoicescu kindel toetus Madisele lõi kõikuma

Kolmapäeval ERR-ile antud intervjuus väitis Stoicescu, et Tiit Landi kandidatuur presidendikandidaadiks on muutnud tema eelnevat kindlat toetust Ülle Madisele. Stoicescu on varasemalt toonud esile, et õiguskantsler Ülle Madise oleks erakordselt tugev presidendikandidaat.

"Loomulikult arvan endiselt, et Ülle Madise on väga-väga hea presidendikandidaat," sõnas Stoicescu.

"Sel ajal, kui avaldasin talle toetust, tegin võrdluse nende kandidaatidega, kes tol ajal olid välja pakutud. Kuna tema nõusoleku andmine on nii palju viibinud, on nüüd minu arvates ilmunud teinegi tõsiseltvõetav kandidaat, kes on Tiit Land," lisas ta.

Stoicescu soovib enne lõpliku otsuse tegemist kohtuda nii Ülle Madise kui ka Tiit Landiga, et arutada nendega erinevaid teemasid, sealhulgas kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitikat.

Stoicescu väidab, et ei tagane Ülle Madist toetamast. "Minu jaoks on see positiivne, et ei pea valima ühe, vaid kahe vahel," ütles ta.

ERR kontakteerus ka Leo Kunnase ja Enn Eesmaaga, kes kuuluvad samuti fraktsioonitute riigikogu liikmete hulka, kuid nendega ühendust ei saanud.

Riigikogus presidendikandidaadi ülesseadmiseks on vaja 21 saadiku toetust.

Kolmapäevase seisuga on üle 40 riigikogu liikme andnud enda allkirja toetamaks Ülle Madise võimalikku presidendikandidatuuri.