Fotod: Ülle Madise kohtus riigikogu fraktsioonidega

Õiguskantsler Ülle Madise, kes teatas nõusolekust kandideerida presidendiks, kohtus esmaspäeval riigikogu fraktsioonidega.
Madisel oli esmaspäeval tihe päevakava: juba hommikul kell 10 kohtus ta Keskerakonnaga, keskpäeval Isamaaga.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats rääkis, et kohtumine Madisega läks hästi. "Oli palju küsimusi nii fraktsiooni liikmetelt kui ka erakonna juhatuselt," sõnas ta.
Laats ütles, et küsimused puudutasid inimõigusi, õigussüsteemi ja osade valitsuse otsuste tagajärgi, eraldi tõi ta välja automaksu. Valdavalt puudutati kohtumisel teemasid, mis lähtuvad Madise praegusest õiguskantsleri positsioonist.
Muuhulgas küsiti Madiselt, millisena ta ennast presidendi rollis näeb. "Vastustest selgus, et ta näeb end ühendavas rollis ja Eestit kohana, kus ükski ühiskonnaliige ei tunne ennast tõrjutuna," selgitas Laats. Tema sõnul leiab Madise, et kõikidele inimestele peavad olema tagatud esmased vajadused, et nad saaks hariduse ja tuleks toime.
Madise vastaskandidaadiks riigikogus võib saada Tallinna tehnikaülikooli rektor Tiit Land ning Laats rääkis, et rektoril on rohkem kogemust tehnikavaldkonnas ja hariduses. Madisel seevastu õigusteemades. Laatsi hinnangul räägib Madise kasuks, et ta on juba süsteemis töötanud ja näidanud end õiguskantslerina heast küljest.
Küsimusele, kas presidendi puhul on olulisem, et ta tunneks end hästi hariduse ja tehnika või õigusloome vallas, vastas Laats, et mõlemas. "Aga praegu on meil kaks erinevat kandidaati, kellel on omad plussid ühes ja teises valdkonnas," sõnas ta.
Keskerakonna riigikogu fraktsioon ja juhatus tulevad sel nädalal kokku ning teevad otsuse, kas toetavad Madiset või Landi.
Isamaa kohtus Madisega
Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et Madise rääkis kohtumisel lühidalt põhiteemadest, mida presidendina oluliseks peab. "Arutasime paljuski rahvastikuküsimusi ja demograafilist kriisi, mille Madise ise esile tõi," lisas ta. Reinsalu sõnul läks jutt ka põhiseaduse järelevalvele. "Võib-olla veidi vähem arutasime välis- ja julgeolekupoliitika teemasid.
Kohtumisele Madisega järgnes fraktsioonil omavaheline arutelu. "Teisipäeval koguneme kindlasti uuesti ja vahetame mõtteid, et praegustes oludes ühine arusaam leida," nentis Reinsalu.
Tema hinnangul on Land kandidaat, kellega seostuvad teadus ja haridus. "Ta on akadeemia esindaja ja sõltumatu mõtte kandja, mis kindlasti peegeldab ka neid keskseid sõnumeid, mida president Alar Karis on oma ametis kandnud," rääkis Reinsalu. "See on värske pilk võrreldes senise kõrgema riigiteenistuse või poliitilise juhtimise kogemusega," jätkas ta.
Madise tugevused on Reinsalu hinnangul tema autoriteet riigi õigusvaldkonnas ning pikaajaline kogemus kõrgemas riigiteenistuses ja õiguskantsleri ametis.
Ülle Madise kohtumine nn aknaalustega:

Kell 13.30 oli Madisel kavas eraldi kohtumine Reformierakonna fraktsiooni liikme Mart Võrklaevaga, kes erinevalt erakonnakaaslastest pole Madise presidendikandidaadiks ülesseadmisele riigikogus oma allkirja veel andnud.
Kell 14 kohtus Madise sotsiaaldemokraatidega ning kell 15 riigikogu fraktsioonitute ja erakondadesse mittekuuluvate saadikutega ehk niinimetatud aknaalustega.
Tõnis Mölder rääkis, et aknaaluste seast on vähemalt kolm saadikut valmis andma toetusallkirja Landi kandidatuuri ülesseadmiseks. "See ei tähenda kohe Landi poolt hääletamist salajases hääletuses," lisas ta.
Need kolm saadikut on Meelis Kiili, Kalev Stoicescu ja Leo Kunnas, rääkis Mölder. Tema sõnul räägiti kohtumisel Madisega Eesti maksupoliitikast, iibeküsimusest, Eesti julgeolekust, aga ka Madise positsioonist õiguskantslerina. "Saime head ja selged vastused," nentis Mölder.
"Ülle Madisel on selge soov osaleda presidendivalimistel, et need võita," lisas ta.
Pärast kohtumisi annab Madise pressikonverentsi, mis algab kell 16.45 ja mida saab jälgida ERR-i uudisteportaalis.
Madise teatas esmaspäeva hommikul ametlikult, et kandideerib Eesti presidendiks.
Eelmisel nädalal kogusid riigikogu saadikud Reformierakonnast, Eesti 200-st ja SDE-st Madise presidendikandidaadiks ülesseadmisele 62 toetusallkirja.
Toimetaja: Marko Tooming, Merilin Leetna




































































