Michal poeparklate eelkaabeldamisest: ettevõtjad seal probleemi ei näinud
Peaminister Kristen Michal ütles, et 77 ettevõtet ja erinevat organisatsiooni teadsid, milliseid tagajärgi toob eelmisel aastal vastu võetud Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv, mis nõuaks Eestis poeparklate eelkaabeldamist, ning selles probleemi ei näinud.
Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe 2024. aasta kevadel uuendatud direktiivi üks alaeesmärk on aidata kaasa elektriautode laialdasemale levikule. See paneb kohustuse rajada nii avalike hoonete kui ka elamute juurde elektriautode ja jalgrataste laadimispunkte. Uudis sellest ajas sel nädala ärevile kaupmehed ja autoparklate omanikud.
"Isegi suurtel riikidel vahel juhtub, et nad võtavad üle õigust, mille ulatust nad ei hooma," ütles selle kohta peaminister Kristen Michal neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.
"See parklate elektrilaadijatega varustamise debatt käis umbes aastast 2018, aastal 2021 või 2022 oli ta parlamendis, see käis läbi Euroopa Liidu asjade komisjonist. Nagu Peeter Tali on kirjeldanud, siis 77 erinevat ettevõtet, kes tegelikult ju peaks olema kursis, kuidas need laadijad tulevad. Nende hulgas näiteks arhitektide liit. Noh, võib-olla arhitektid siis ei vaadanud seda selle pilguga. Aga siin on ka taristuehitus liit, kes võiks ju ometi vaadata. Siis on siin ehitusettevõtete liit, ka ehitusinseneride liit, kinnisvarafirmade liit. Olgu, korteriühistud ei puutu asja, kütte- ja ventilatsiooniinseneride ühing võib-olla võiks tunda asja. Jne. Kõik suuremad ettevõtlusorganisatsioonid, kõik asjasse puutuvad vaatasid sellele peale ja ometi keegi ei märganud, et võib-olla sellest konkreetsest punktist võib kujuneda probleem," rääkis Michal.
"Nii, et ma üksiti ei võtaks seda tuhka pähe raputada ainult ametnikele või poliitikutele ühes või teises punktis. Alati kõikide asjade üle võtmisel tuleb vaadata," sõnas Michal.
"See konkreetne parklate elektrilaadijatega varustamise idee... Mina ütleks küll, et kui meile tundub täna, et see ei ole tervemõistuslik ja tehtav sellisel viisil, eriti uute nõuetega, kus on öeldud sisuliselt, et iga teisele parkimiskohale tuleb lisada kaablikõri või igal kümnendal kohal peab olema laadija, siis tuleb öelda, et me ei jõua seda teha ja sellisel juhul tuleb ka komisjoni ja teiste riikidega läbi rääkida, et kuidas me saame selle tehtud," ütles ta.
"Sest ometi on nii, et keegi ju ei pahanda täna, et elektriautosid tuleb reaalsuses juurde, elumajade juurde tuleb laadijaid, asutuste juurde tuleb laadijaid. See trend on paratamatu, lihtsalt küsimus on tempos. Aga kui mingi lahendus ei sobi, siis tuleb selle üle läbi rääkida. Ja ometi 77 ettevõtet, kes kõik nime järgi peaksid olema pädevamad kui needsamad ametnikud või isegi Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed, selles konkreetses küsimuses, ei märganud selles probleemi. Tegelikult see näitab, et vastutame me siin Eestis kõik ühiselt. Kõik organisatsioonid, poliitikud, ametnikud. Ja ei meie tulevikus paremad oleksime, selle eest justiits- ja digiminister (Liisa Pakosta - toim.) pani oma maine pandile, ütles, et nüüd tuleb uus ja parem digitaalne mehhanism, kuidas neid otsuseid tehakse ja ühtegi viga enam ei tule. Loodame sellele," lõpetas peaminister.
Liisa Pakosta ütles selle peale, et Euroopa Liidu asjade komisjon hakkas juba aasta tagasi oma istungitele kaasama ettevõtjate organisatsioone ja sellest on olnud palju kasu.
Toimetaja: Aleksander Krjukov