Kersna sõnul on meeleolu Reformierakonna fraktsioonis praegu väga töine ja pigem võitlusvalmis, kuigi mõistetakse, et eelmistega võrreldavat hiigeltulemust on raske korrata.

"Praeguste trendide juures – kui vaatame Reformierakonna toetust, mis liigub pigem ülespoole – me nii suure fraktsiooniga kui praegu muidugi tõenäoliselt ei jätka. Kuid see oli ka erandlik, et meid nii palju fraktsiooni jõudis, sellel olid omad põhjused," rääkis Kersna.

Reformierakonna 37 saadikut moodustavad praegu riigikogu suurima fraktsiooni. Rääkides eelseisvate valimiste võimalikust tulemusest, pidas Kersna reaalseks eesmärgiks saavutada 20 mandaati.

"Arvan, et täiesti tehtav on 20 kohta riigikogus ja kõik, mis tuleb üle 20, on suurepärane. Kui vaatame praegu erakondade reitingute trende, siis ma ei imestaks, kui oleme valimiste eel olukorras, kus nelja suure partei toetus on suhteliselt sarnane ja võitlus käibki võidu nimel. Eks saame näha," ütles ta.

Kersna sõnul on valijad andnud erakonnale reitingute kaudu väga selge hoiatuse.

"Sellel on palju põhjuseid. Oleme tulnud läbi mitmest kriisist: on kriise, mida oleme osanud enda kasuks tööle panna, ja neid, mida me ei ole suutnud. Valija on nende reitingutega andnud Reformierakonnale väga selge hoiatuse. Kas sellest hoiatusest saab valimispäeval ka otsus ja valik, seda näeme siis, aga hoiatus on antud. Küsimus on nüüd selles, kuidas suudame reageerida ja usalduse uuesti võita," nentis Kersna.

Valimistele minnakse tänase peaministriga

Kuluaarides liikunud jutte võimalikust juhivahetusest või Kersna saamisest peaministrikandidaadiks selgitas ta kui tavapäraseid poliitilisi kuulujutte.

"Esiteks on Reformierakonnas korduvalt juhte vahetatud, kuid alati demokraatlikult ja väärikalt – meil ei ole kombeks kellegi toolijalgu saagida. Teiseks käisin hiljuti kohvikus ka Tõnis Lukasega ja just ütlesin talle: "Ole nüüd ettevaatlik, võid uudistesse sattuda, kui minuga kohvikus oled." See, et suhtleme opositsioonierakondadega, kompame piire ning saame teada, milles on võimalik kokku leppida ja milles mitte, on äärmiselt oluline. Olen neid suhteid kasutanud ja arvan, et suhelda tuleb," selgitas Kersna.

Kersna sõnul pole kahtlustki, kes viib erakonna valimistele.

"Reformierakonnas on kombeks: üks esimees korraga, üks peaminister korraga. Me läheme valimistele oma tänase peaministriga. Tänane peaminister on teinud valitsuses uuendusi. See on hea näide sellest, kuidas poliitikas ette tulevaid kriise enda kasuks tööle panna. Peaminister on näidanud initsiatiivi ja uuendanud valitsust ning usun, et see toimib," sõnas ta.

Küsimusele, kas ta oleks tulevikus valmis kandideerima Reformierakonna esimeheks, vastas Kersna, et tema suur puudus poliitikas on see, et tal ei ole võimuiha.

"Olen teatavasti öelnud ära ministrikohtade pakkumistest, kui olen tundnud, et ei ole ülesannete kõrgusel. Samas, kui tunnen, et saan Eesti riigi heaks midagi ära teha ja praegune ajaaken seda lubab, ei saa ma seda välistada," lausus Kersna.

"Selle otsuse peavad kindlasti tegema Reformierakonna liikmed ja eelkõige valijad. Kui tajun toetust ja näen, et sellest võiks olla kasu nii Eesti riigile kui ka Reformierakonnale, siis ma kindlasti ei välista seda," lisas Kersna.

Endise peaministri Andrus Ansipi toetuse kohta märkis Kersna: "Ansip on ka väga tugev Kristen Michali toetaja. Kuid oleme Andrusega teinud tõesti väga pikalt koostööd, olen temalt palju õppinud ja talle väga tänulik."

Mürsuostu riskidest oleks valitsus pidanud teadma

Rääkides ebaõnnestunud mürsuostust, ütles Kersna, et lepingute sõlmijad oleksid pidanud laiemat ringi riskidest teavitama. "Olen nõus peaministri seisukohaga, et riskidest oleksid pidanud teadlikud olema nii valitsus kui ka riigikogu rahanduskomisjon, kellele selgelt öeldi, et see ei kanna riske riigieelarvele. Täna teame, et need riskid olid tegelikult olemas ja otsustajad oleksid pidanud neist teadma," lausus poliitik.

Kersna sõnul on skandaali suurim risk inimeste usalduse murenemine kaitsekulutuste vajalikkusesse.

"Skandaali suurim negatiivne mõju ei puuduta Hanno Pevkurit ega Reformierakonda, vaid seda, et minagi kuulen aina enam küsimust: kui kaitsevaldkonnas ei suudeta raha ära kasutada, miks peavad teised valdkonnad pidevalt püksirihma koomale tõmbama, et anda kaitsele raha, mida justkui ei suudeta kasutada? Tegelikult on kaitsevaldkond suutnud seda raha väga kenasti ja otstarbekalt kasutada. On jätkuvalt äärmiselt oluline mõista, et kui Venemaa peaks Ukrainast väljuma võiduga, on see nii Euroopale kui ka Eestile väga suur julgeolekuoht. Peame jätkuvalt panustama Ukraina aitamisse – see on tõesti eksistentsiaalselt oluline küsimus," lõpetas Kersna.