Kolme allika sõnul on Iraani sõjaväejuhid arutanud võimalust korraldada koordineeritud vasturünnakuid koos liitlastega Liibanonis, Jeemenis ja Iraagis.

Lõplikku otsust pole veel langetatud, kuid rünnakute kavandamine on hoogustunud, kuna kumbki pool ei näita valmisolekut kompromissiks.

Iraani ja Lähis-Ida geopoliitikale spetsialiseerunud julgeolekuekspert Hamidreza Azizi ütles Reutersile, et Teheran pole endiselt kindel, kas Trump alustab uut ulatuslikku sõjalist kampaaniat või piirdub piiratud rünnakutega.

"Kuid nad näivad olevat otsustanud mitte sümboolselt sümboolsele sammule vastata ja hoopis eskaleeruda lootuses taastada heidutus," ütles Azizi. 

Iraan on ka vahendajate kaudu esitanud USA-le ettepaneku, mille kohaselt tuleks Hormuzi väin seitsme päeva jooksul taasavada ja sõjategevus lõpetada. Vastutasuks nõuab Teheran muu hulgas USA blokaadi lõpetamist, vähemalt 12 miljardi dollari väärtuses külmutatud varade vabastamist ja naftasanktsioonide leevendamist. 

Trump lükkas samas ettepaneku tagasi. Samal ajal pole selge, kui kaua suudab Iraani majandus USA blokaadi tingimustes vastu pidada. Aastaid kestnud sanktsioonid ja süvenevad majandusraskused avaldavad Iraani elanikele üha suuremat survet.

Erimeelsusi põhjustab ka Iraani tuumaprogramm. Allikate sõnul on Teheran valmis alustama tuumakõnelusi alles pärast oma tingimuste täitmist.

Washingtonis asuva Lähis-Ida Instituudi Iraani programmi juht Alex Vatanka leidis samuti, et Iraani juhtkond ei pruugi suuta USA blokaadi pikalt taluda, sest see kahjustab tõsiselt riigi majandust ja ohustab võimuloleva režiimi püsimist. Ta leidis, et sellises olukorras on konflikti sõjaline eskaleerumine võimalik.

Allikate sõnul tunneb Iraani juhtkond ka üha suuremat muret riigisisese stabiilsuse pärast. Ühe endise kõrge Iraani ametniku sõnul kardab juhtkond jaanuaris puhkenud üleriigiliste protestide kordumist. Toona vallandasid kehvad majandusolud rahutused kogu riigis. Islamirežiim surus meeleavaldused lõpuks maha, tappes tuhandeid protestijaid.