Tallinna ringkonnakohus märkis esmaspäevases määruses, et arvestades kuriteo asjaolusid, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et vaid poole karistusaja ärakandmisel on olnud piisav mõju uute kuritegude ärahoidmiseks, kuigi Metsavas kahetses ja on vanglas olles endaga tööd teinud.

"Selleks, et vabastada mõistetud karistusest ennetähtaegselt esimesel seadusega sätestatud võimalusel, kõigest poole karistusaja ärakandmisel, peavad esinema kaalukad asjaolud, mis kõnelevad selle kasuks, et nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivsed eesmärgid saab piisavalt täidetuks lugeda. Hetkel D. Metsavase puhul selliseid asjaolusid kohtu hinnangul ei ole," ütles Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile. 

Määrus ei ole jõustunud ning määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul.

2019. aasta veebruaris Harju maakohtu otsusega riigireetmises süüdi mõistetud Deniss Metsavasele määrati karistuseks 15 aastat ja kuus kuud vangistust.

Selle aasta juunis esitas Tallinna vangla Harju maakohtule materjalid Metsavase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ja elektroonilisele valvele allutamiseks.

Augusti lõpus jättis Harju maakohus määrusega Metsavase tingimisi vabastamata.