Septembris Saksi-Anhalti liidumaal toimunud valimistel ajaloolise võidu saanud AfD, mis on ka üleriigiliste küsitluste põhjal Saksamaa populaarseim erakond, näib olevat lähemal kui kunagi varem võimalusele pääseda enne kümnendi lõppu föderaalvalitsusse.

See väljavaade on tekitanud erakonnas arutelu selle üle, kuidas tasakaalustada oma süsteemivastast identiteeti vajadusega mõjuda usaldusväärse partnerina võimalikele liitlastele nii Saksamaal kui ka välismaal, märkis Reuters.

AfD, mis asutati 2013. aastal, sündis pahameelest, mida tekitas Saksamaal suure võlakoormusega euroala liikmesriikide abistamine.

Esialgu oli tegemist EL-i ühisraha vastase liikumisega. Hiljem laiendas erakond oma kriitikat kogu Euroopa Liidule, kuid toetust on ta kogunud eelkõige sisserände vastustamisega. Erakonna vastased ja Saksamaa sisejulgeolekuteenistus leiavad, et see suundumus läheneb ohtlikult sakslaste ülimuslikkuse ideoloogiale ja ksenofoobiale, mis on jätnud sügava jälje Saksamaa lähiajalukku.

AfD on ekstremismisüüdistused tagasi lükanud.

Parempopulistlik ideoloogia kogub Euroopas toetust

Paljud erakonna liikmed leiavad nüüd, et kuna radikaalsemate parempoolsete vaadete aktsepteerimine kasvab ning sarnase maailmavaatega erakondade mõju mujal Euroopas suureneb, oleks Euroopa Liidu seestpoolt reformimine tulemuslikum kui sellest lihtsalt lahkumine.

"Kunagi pärast Teise maailmasõja lõppu pole olnud nii häid väljavaateid reformida Euroopa Liitu meie nägemuse järgi," ütles AfD parlamendisaadik Sebastian Münzenmaier.

Eurost loobumise eesmärgiga, mis oli oluline paljudele AfD asutajatele ja varajastele toetajatele, on aga olnud keerulisem tegelda.

Nooremad liikmed, näiteks erakonna noorteorganisatsiooni Generation Deutschland 29-aastane juht Jean-Pascal Hohm, leiavad, et jäigad seisukohad Euroopa küsimustes võivad takistada AfD kõige realistlikumat teed föderaalvalitsusse: võimalikku koostööd kantsler Friedrich Merzi konservatiivse Kristlik-Demokraatliku Liiduga (CDU), kes välistab praegu igasuguse liidu AfD-ga.

Eelmisel kuul esitles AfD kaasjuht Alice Weidel Euroopa Parlamendis Strasbourgis koos fraktsiooni Suveräänsete Rahvasriikide Euroopa (ESN) liitlastega strateegiadokumenti Euroopa uus kokkulepe (New Deal for Europe).

Dokumendis nihutatakse rõhuasetus euroalast ja Euroopa Liidust lahkumiselt lepingute muutmisele, mille eesmärk oleks luua lõdvem ühendus.

Muu hulgas tehakse ettepanek kehtestada loobumismehhanism, mis võimaldaks ühistest poliitikameetmetest, näiteks kaitsekulutuste või sisserändega seotud otsustest, keeldunud liikmesriikidel neist kõrvale jääda. Samuti soovitakse rangemalt jõustada eelarvereegleid. Dokument jätab avatuks võimaluse jätkata euro kasutamist.

Kui reformikatsed ebaõnnestuvad, tuleks Saksamaa tulevane suund Euroopa küsimuses otsustada referendumi teel, leiab AfD.

AfD soovib "Isamaade Euroopat"

Weidel ütles ajakirjanikele, et AfD ja ESN toetavad "Euroopa ühendust, Isamaade Euroopat", kuid keeldus vastamast küsimusele, kas ta soovib endiselt Saksamaa lahkumist euroalast või Euroopa Liidust.

Oma vastuseisu kõrvale jättes järgiks AfD teiste parempopulistlike erakondade eeskuju, kes on mujal euroalal edu saavutanud, viitas Reuters.

Prantsusmaa Rahvuslik Liit (RN) nõudis pikka aega eurost loobumist, kuid loobus sellest nõudmisest järk-järgult Marine Le Peni juhtimisel, kui erakond püüdis oma toetajaskonda laiendada. Praegu peetakse Le Peni järgmisel aastal toimuvate presidendivalimiste favoriidiks.

Itaalias on peaminister Giorgia Meloni erakond Itaalia Vennad pärast võimule saamist ohjeldanud oma euroskeptilist retoorikat ning otsustanud oma eesmärke ellu viia Euroopa Liidu sees.

AfD-le lähedane Austria paremäärmuslik Vabaduspartei (FPÖ) loobus omakorda enamikust Euroopa-vastastest seisukohtadest, kui liikus riigi valitsuskoalitsioonides võimu jagamise suunas.

"Austria on AfD-le eeskujuks," ütles Kasseli ülikooli politoloogiaprofessor Wolfgang Schroeder.

"Selles mõttes on ilmselt vaid aja küsimus, millal nad neist seisukohtadest loobuvad," lisas Schroeder, kes ei usu, et see tekitaks erakonnas märkimisväärset vastuseisu.

Ekspordist sõltuvale Saksamaa majandusele on EL-i liikmesus kasulik

Schroederi sõnul on Saksamaa majandus niivõrd tihedalt seotud maailmaturuga ja sõltub nii palju ekspordist, et Euroopa Liidust või euroalast lahkumine oleks katastroofiline.

"Autarkiline ehk isemajandamist taotlev liikumine, nagu Hitler 1933. aastal arendas, on sellistes tingimustes peaaegu võimatu, välja arvatud juhul, kui ollakse valmis riskima kogu riigi majanduse kokkuvarisemisega," märkis ta.

Hohm ja teised nooremad AfD liikmed esitavad samasuguseid argumente. Nende sõnul räägivad Euroopa muutuv poliitiline olukord, Hiina kasvav konkurents ja USA muutumine vähem usaldusväärseks selle poolt, et Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid tegema rohkem, mitte vähem koostööd.

"Kui me ühisraha sisuliselt tühistaksime ja kõik läheksid taas oma teed, oleks see täielik utoopia ning tekitaks meile ka tohutut kahju," ütles Hohm. "Noored eurooplased, sõltumata oma rahvusest, peavad end üha sagedamini eurooplasteks ega soovi enam nii palju jätkata oma vanavanemate aegsete konfliktide lahendamist."

Erakonnas tervikuna pole see küsimus aga kaugeltki lahendatud.

Hohm esitas augustis toimunud erakonna kongressil resolutsiooni, milles seisis: "Generation Deutschland toetab Euroopa ideed ... Euroopa on enamat kui majanduspiirkond, enamat kui rahaliit ja enamat kui Euroopa Liit."

Kuigi resolutsiooni sõnastus rõhutas Euroopa Liidu rolli ühise ajaloo ja pärandi tugevdamisel, mitte majanduskoostööl, võeti see ebapiisava toetuse tõttu tagasi.

"Euro küsimus osutus vastuolulisemaks, kui olime oodanud," tõdes Hohm.