"Presidendi meeskonda otsiti professionaale, kes on oma valdkonnas parimate hulgas ning saaks täita kõrgeid ootusi ja nõudeid, mis on presidendil neile. Valdavalt on nõunikel vaja Eesti heaks töötada nüüd iga päev täiskoormusel ja ei saa piirduda enam osalise tööaja või panusega. Seega varasemaga võrreldes on muutunud töökorraldus ja nõunike ülesanded nii ulatuses kui intensiivsuses," kommenteeris presidendi kantselei kommunikatsiooni osakonna juht Mariann Sudakov nõunike palga- ja töökoormuse tõusu.

Sudakov ütles, et nõunike põhipalga määramisel arvestataksegi töökoormust, ülesandeid ja vastutuse ulatust.

"Nii täidetaksegi mitu ametikohta varasema osalise koormuse asemel täiskoormusega.  Taolise suurema töökoormuse ja vastutuse ning ootuste kasvuga vastab palgatase asekantsleri või kantsleri omale," lausus Sudakov.

Ülle Madise nõunikud:

Kommunikatsiooninõunik Harrys Puusepp - 6000 eurot

Julgeolekunõunik Rainer Saks - 6500 eurot

Välisnõunik Margus Kolga - 4600 eurot, töökoormusega 0,9

Kultuurinõunik Jaak Prints - 5000 eurot

Õigusnõunikud Hent-Raul Kalmo ja Ida Ulita Vooglaid - 1900 eurot, töökoormusega 0,4

Riigikaitse nõukogu nõunik Taimar Peterkop - 4000 eurot, töökoormusega 0,5

Sisepoliitika nõunik Vladimir Svet - 6000 eurot

Nõunik Piret Arukaevu - 4800 eurot

Kantselei juht Paavo Nõgene - 8000 eurot

Erinevalt Alar Karise ametiajast pole Madisel teadusnõunikku ja majandusnõunikku.

Alar Karise nõunikud:

Kommunikatsiooninõunik Hannes Hamburg - 3000 eurot, töökoormusega 0,5 kohta

Julgeolekunõunik Madis Roll - 3900 eurot

Välisnõunik Margus Kolga - 4600 eurot, töökoormusega 0,9

Kultuurinõunik Rasmus Puur - 1800 eurot, töökoormusega 0,25

Õigusnõunik Hent-Raul Kalmo - 1900 eurot, töökoormusega 0,4

Nõunik Sigrid Haage - 3300 eurot

Kantselei juht Krista Zibo - 6100 eurot

Erinevalt Madisest polnud Karisel sisepoliitika nõunikku ja riigikaitse nõukogu nõunikku.

Palgatõusu tagab eelarve suurenemine järgmisel aastal

Eesti avalikus teenistuses määrab nõunike täpsed palgad asutuse juht, antud juhul presidendi kantselei juhtkond või president, eelarve piires.

2027. aastal saab kantselei riigieelarvest juurde 334 000 eurot. Kokku kasvavad kulud viis protsenti 2026. aasta 7 226 000 eurolt 7 560 000 euroni 2027. aastal.

Kuludest suurima osa moodustavad tööjõukulud, kus kasv on 11 protsenti. Põhjusena on riigieelarves välja toodud töötasu konkurentsivõime parandamine. Kulud suurenevad 3 092 000 eurolt (2026 RE) 3 421 000 euroni (2027 RE).

Majandamiskulude kasv on presidendi kantseleis 6000 eurot.