Tallinlasele, kes kolis Lasnamäe paneelmajast Kopli liinide uusarendusse, tõi uue kodu elektriarve halva üllatuse: see oli kaks korda suurem kui eelmises, renoveerimata majas asunud korteris.

Sarnane hämming tabas Lääneranna valda, kus Lääneranna gümnaasiumile ehitati vana koolimaja asemele uus hoone, kuid selle elekti- ja küttekulud on osutunud eelmise hoone omadest märksa suuremaks.

Lääneranna vallavanem Tarvi Sits ütles ERR-ile, et üks pool kasvanud kuludest tuleneb hinnatõusudest, aga pigem võib põhipõhjus olla see, et kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid tarbivad rohkem elektrit.

"Hetkel on arvamine, et põhjus on ventilatsioonisüsteemis, kuna vanas amortiseerunud hoones ei olnud üldse seda süsteemi rajatud," lausus Sits, kelle sõnul on esialgsed arvamused siiski oletuslikud.

"Energiaauditi tellimine oli nagunii planeeritud ja nüüd kiirendame seda, et vaadata kõik süsteemid koos spetsialistidega üle, et kas see ongi meie uus reaalsus või on meil võimalus seadistamisega natuke rohkem kulusid kontrolli all hoida," sõnas vallavanem.

Riigi Kinnisvara AS-i portfelli kuulub suur hulk nii vanu kui uusi hooneid ning ka RKAS-i haldusteenuste direktor Priit Valk kinnitas, et võib tekkida olukordi, kus uue hoone energiakulu on vana omast suurem, kuid teema on väga mitmetahuline. Kallimate energiakulude põhjus peitub tema sõnul sisekliima tagamises.

"Ka vana hoone rekonstrueerimise tulemusena võib samal põhjusel hoone energiakulu tõusta, näiteks kui enne rekonstrueerimist puudus hoonel sundventilatsioonisüsteem – sellega kaasneb tihti kehvem sisekliima, s.o temperatuur hoones ja õhu kvaliteet –, siis selle lisamisel võibki hoone tarbida rohkem energiat, kuid selle tulemusena on töötingimused hoones samuti märkimisväärsemalt paremad," selgitas Valk.

Kõiki neid teemasid tuleb RKAS-i haldusdirektori sõnul ühe tervikuna vaadata. Uue hoone ehitamisel või rekonstrueerimisel on üks kindlaid eesmärke tagada hoones kõigile nõuetele vastav sisekliima.

"Iga üksiku hoone korral tuleb olukorda hinnata hoone põhiselt ja ühtegi rusikareeglit eeltoodu tõttu ei saa tuua," lausus Valk.

Hea kvaliteediga õhku ongi kallim tagada

Tallinna tehnikaülikooli professor akadeemik Jarek Kurnitski, kes juhib ülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudis liginullenergiahoonete uurimisrühma, ütles, et koolimaja puhul ongi sundventilatsioon kulukam.

"Koolimajas on väikeses klassiruumis palju õpilasi, seal peab õhk vahetuma viis korda tunnis ja et see vahetuks, kulutab ventilatsioonisüsteem üksjagu elektrit. Juhul kui vana koolimaja oli ilma ventilatsioonisüsteemita, on arusaadav, et seal kulus elektrit väga vähe," selgitas Kurnitski.

Tema sõnul on hea sisekliima tagamiseks energiavajadus paratamatu ja sellest ei saa loobuda, sest kui klassiruumis õhku ei vahetata, paistab see välja ka laste õpitulemustest.

"Teine küsimus on, kas ventilatsioonisüsteem on üles ehitatud energiatõhusalt. Kui ruumide kasutamine ei ole hommikust õhtuni väga intensiivne, võiks nõudluspõhine ventilatsioonisüsteem poole elektri kulust kokku hoida," lausus professor Lihula koolimaja juhtumi kohta.

"Ma ei tea, kas konkreetses koolimajas on seda võimalust kasutatud, aga kui seal töötab ventilatsioon hommikust õhtuni ja ruumide kasutamine sellele ei vasta, võiks kindlasti kokkuhoiupotentsiaali olla," lisas ta.

Kurnitski rõhutas, et vana ja uue koolihoone energiakulusid tuleb võrrelda tervikuna ning kui uus hoone on ehitatud A-energiaklassiga, hästi soojustatud ja tõhusate tehnosüsteemidega, siis peaksid selle kogukulud kindlasti vana omadest pigem kaks korda väiksemad olema.

Lihula koolihoonega juhtunu, kus kasvanud on nii elektri- kui ka küttekulud, nimetas Kurnitski mõistusevastaseks ja pakkus välja, et teinekord ei ole uues majas süsteemid veel seadistatud ja esimeste kuude kulud võivadki olla suured. Põhjuste väljaselgitamine nõuaks põhjalikumat süvenemist.

Ka RKAS-i haldusteenuste direktor tõdes, et ventilatsioonisüsteemid vajavad sättimist. Valgu sõnul reguleeritakse süsteemi tööd Riigi Kinnisvara uutes hoonetes automaatika kaudu etteantud tööparameetrite järgi.

"Lihtsustatult on päevasel ajal üks töörežiim, öisel ajal teine ja vajadusel, näiteks hoones toimuvate ürituste jaoks, reguleeritakse süsteeme ka ajutiselt töötama tavamustrist erineva režiimi alusel," kirjeldas Valk.

Uuselamu korteris on ventilatsioonisüsteemi kulu väike

Korterelamu puhul on ventilatsiooni energiakulu Kurnitski kinnitusel väga väike, sest korterites on ühe inimese kohta umbes kümme korda rohkem ruutmeetreid kui koolimajas, seega vahetub õhk seal ühe korra kahe tunni jooksul ehk 0,5 korda tunnis.

"Uues kortermajas peaks elektriarve komponent, mis tuleb soojustagastusega ventilatsiooniagregaadist, olema väga pisike ja kaob sisuliselt elektriarve sisse ära," tõdes akadeemik.

Ta märkis, et uutele korterelamutele kehtivad ranged nõuded ja need ehitatakse energiatõhusalt, mistõttu ainuke asi, mis võib arveid suurendada, on maja alla ehitatud soojad parklad, mille kütmine tekitab arvestatava energiakulu.

"Uute korterelamute kommunaalkuludes on energiaarved tavaliselt väiksed. Seal on palju muid teenused, mida vanemates majades pole. Näiteks garaaži puhastusteenus, välikoristus, liftide hooldus, haljastus ja muud heakorrateenused, mis pigem domineerivad kommunaalkuludes. Nii et ka arendajad ütlevad tihti, et uus korter ei pruugi olla seetõttu soodsam kui vana, sest seal on rohkem teenuseid," sõnas Kurnitski.

"Teatud mõttes on see elustandardi tõstmine ja täiendavate teenuste eest maksmine, mis võib kommunaalkulusid suurendada," lisas ta.

Lasnamäelt Koplisse kolinud tallinlane on üritanud uue korteri küttekulusid vähendada selliselt, et lülitab kodust lahkudes ventilatsiooni välja. See ei ole Kurntski hinnangul mõistlik tegu ega too ka suurt kokkuhoidu.

"Enne ventilatsiooni väljalülitamist võiks vaadata, kuidas ventilatsiooniagregaat töötab. Teinekord on sissepuhke õhutemperatuur tõstetud väga kõrgeks ja sellega võib elektrikulu tekitada, sest agregaadis on soojustagasti, aga ka elektriline järelküttekeha ja kui puhume sisse kõrgemat temperatuuri kui 18 kraadi, siis hakkab õhu soojendamine elektrit võtma," lausus Kurnitski.

Teadlane selgitas, et see tekitab ülearuse kulu, sest kui puhuda sisse 18-kraadist õhku, soojendatakse ruumid eelkõige põrandküttega, mis töötab kaugküttega ja on palju soodsam. Seega peaks kallite energiakulude üle kurtvad korterelamu elanikud esimese asjana vaatama üle, et ventilatsiooni sissepuhke õhutemperatuur ei ületaks 18 kraadi.

Uus hoone toob harilikult siiski suure energiakokkuhoiu

Kurnitski kinnitusel peaks uus hoone kokkuvõttes energiatõhususelt kindlasti vanadest majadest märksa soodsam olema, sest viimased võtavad tihti uutest kaks-kolm korda rohkem energiat.

"Uus maja peaks hoidma vähemalt poole energiakuludest kokku. See on tavaline, milleni on võimalik jõuda ilma erilisi meetmeid rakendamata. See kehtib nii elamutes kui ka mitteelamutes," sõnas ta.

Seda, et uue hoone suurema energiakulu taga võiks olla ehitusviga, ei ole Kurnitski sõnul viimase viie-kümne aasta jooksul väga palju ette tulnud, sest ehitusjärelevalve on tasemel ja hoolitseb selle eest, et hooned ehitataks välja nii nagu projekt ette näeb.

Kui tellija ja ehitusjärelevalve pole hoolikas, võib aga juhtuda, et töövõtjad tahavad tooteid odavamatega asendada ning see võib süsteemide tõhusust märkimisväärselt muuta. Ka riigihangete puhul sõltub Kurntski kinnitusel väga palju tellija võimekusest, et saada sellise kvaliteediga hoone, nagu see algses projektis on.

Lihula uue koolimaja suurte energiakulude põhjuste väljaselgitamiseks plaanib Lääneranna vald tellida veel selle aastanumbri sees auditi, aga talv on alles ees ja seetõttu planeeritakse vallavanem Sitsi sõnul kooli kütte- ja elektrikuludeks eelarves seekord raha varuga.

Vallale tulid kasvanud kulud üllatusena ja info on Sitsi sõnul veel suhteliselt värske, nii et kõigepealt vaadatakse kõik võimalikud põhjused üle ja muu hulgas uuritakse kindlasti ka seda, millised on võrreldavate hoonete energiakulud.