Tehisintellekti arendamisel käib ülemaailmne võidujooks, mille esirinnas on USA ja Hiina. Mõlemad investeerivad uutesse lahendustesse tohutuid summasid, samal ajal kui Euroopa Liit püüab leida tasakaalu tehnoloogia arendamise ja sellega kaasnevate riskide maandamise vahel.

Euroopa lähenemist on lihtne kritiseerida, sest otsustusprotsessid on sageli aeglased. Tehisintellekti puhul on see eriti märgatav, sest tehnoloogia areneb kiiremini, kui seadusandjad suudavad uutes reeglites kokku leppida.

Samal ajal oleks ekslik arvata, et Euroopa peaks konkurentsis püsimiseks regulatsioonidest loobuma. Selged ja läbipaistvad reeglid on head, sest need muudavad investeerimiskeskkonna usaldusväärseks ja etteaimatavaks. Selleks peab aga Euroopa suutma reeglite kehtestamise kõrval pakkuda ka võimalusi innovatsiooniks, milles võiks peituda ka Eesti tugevus.

Kuidas teha regulatsioonidest võimalus?

Euroopa Liidu tehisintellekti määrus ehk AI Act seab reeglid sellele, kuidas tehisintellekti arendada ja kasutada. Vähem tähelepanu on aga saanud see, et määrus näeb ette ka võimaluse luua tehisintellekti regulatiivseid katsekeskkondi ehk regulatory sandbox'e.  

Need võimaldavad ettevõtetel pädevate asutuste juhendamisel arendada kontrollitud tingimustes uusi lahendusi ja katsetada ning selgitada samal ajal välja, kuidas täita kehtivaid nõudeid. 2027. aasta augustiks peab igas liikmesriigis olema tagatud vähemalt ühe riikliku ulatusega regulatiivse katsekeskkonna toimimine.

Hispaanias lõpetati tänavu juunis esimene selletaoline pilootprogramm. Ettevõtted said koostöös ekspertide ja riigiasutustega kontrollida, kas nende arendatavad lahendused vastavad Euroopa Liidu nõuetele ja tuvastada puudused enne laiemat turuletoomist. See on väärtuslik, sest nii väheneb risk, et juba arendatud tehnoloogiat tuleb hiljem kulukalt ümber teha.

Eeskuju saaks võtta ka Singapurist, mis on loonud rahvusvahelise katsekeskkonna, mis viib tehisintellekti lahenduste arendajad kokku nende töökindlust ja turvalisust hindavate ettevõtetega. 2025. aasta pilootprogrammis osales 17 tehisintellektirakenduse kasutajat ja 16 testimisele spetsialiseerunud ettevõtet. Singapuri üks eesmärk on seejuures kujundada AI-lahenduste testimisest uus ärivaldkond, kus kohalikud teenusepakkujad saavad teenindada ka rahvusvahelisi kliente.

Väike turg kui konkurentsieelis

Eesti on aastaid ehitanud oma rahvusvahelist tuntust digiriigina. Meil on arenenud digitaalsed avalikud teenused, väike siseturg ja kogemus uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Nüüd võiksime need tugevused senisest märksa teadlikumalt enda kasuks tööle panna.

Piirduma ei peaks üksnes tehisintellektiga. Maailmas arendatakse pidevalt uusi tehnoloogiaid ja lahendusi, mille katsetamiseks ei pruugi olemasolevad reeglid ja võimalused piisavalt paindlikud olla.

Olgu tegemist uudsete meditsiiniseadmete, autonoomsete transpordilahenduste või täiesti uute finantsteenustega, Eesti võiks luua valdkondade ülese regulatiivse katsekeskkonna, kus ettevõtted saaksid koostöös riigiasutustega oma ideid kontrollitud tingimustes päriselus proovida.

Meie 1,3 miljoni elanikuga turg võiks selleks hästi sobida. Siin oleks võimalik uusi lahendusi piloteerida, aga väiksemas ulatuses. Kui katsetus osutub edukaks, saab sama lahendust edasi arendada ja viia suurematele turgudele. Ettevõtteid, mis investeerivad Eestis arendustegevusse, teevad koostööd kohalike spetsialistidega, asutavad püsivaid arendusüksusi ja toovad seeläbi ka meie majandusele kasu.

Loomulikult ei tähenda väike turg automaatselt, et kõik siia katsetama jookseks. Peame suutma rahvusvahelistele ettevõtetele pakkuda midagi, mida nad mujalt ei saa. Võiksime teadlikult kujundada keskkonna, kuhu rahvusvahelised ettevõtted soovivad oma arendustegevust tuua.

Selleks, et selline katsekeskkond rahvusvahelises konkurentsis päriselt eristuks, peaks Eesti pakkuma ettevõtetele konkreetseid eeliseid. Näiteks võiks katseprojektidele kehtida kiirendatud lubade menetlus, võimalus saada regulaatoritelt kiiresti hinnang lahenduse nõuetele vastavuse kohta ning riigi abi sobivate koostööpartnerite leidmisel.

Sama oluline on aktiivne rahvusvaheline kommunikatsioon: Eesti peaks neid võimalusi sihipäraselt tutvustama tehnoloogiaettevõtetele, investoritele ja teadusasutustele. Eesmärk on, et ettevõte saaks siin võimalikult kiiresti liikuda ideest reaalse katsetuseni, tegemata järeleandmisi ohutuses ega inimeste õiguste kaitses.

Edukas koostöö võiks omakorda viia suuremate tellimuste, välisinvesteeringute ja püsivate arendusüksuste loomiseni. Nii jääks ka osa tehnoloogia arendamisest ja sellega loodavast väärtusest meie majandusse.