Microsofti teenuste tõrge tõi esile riigiasutuste sõltuvuse ühest tarkvaratootjast

USA tehnoloogiaettevõtte Microsoft teenuste tõrge häiris reedel paljude Eesti asutuste ja ettevõtete tööd, nende hulgas ka riigiasutuste oma, kuna paljud neist kasutavad just selle ettevõtte kontoritarkvara.
Kuigi riigiasutused ei ole kohustatud kasutama Microsofti lahendusi, on suurem osa neist valinud just selle ettevõtte kontoritarkvara. Riigi IT keskuse tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonna asedirektori Taivo Tenderi sõnul sobivad Microsofti teenused praegu asutuste vajadustega, kuid tulevikus soovitakse katsetada ka alternatiive.
Microsofti teenustes, sealhulgas Outlookis ja Teamsis, tekkisid tõrked neljapäeva õhtul. Häiritud oli e-posti, kalendrite ja teiste vahendite kasutamine. Microsoft pole reede lõunaks tõrgete põhjust avaldanud.
Äripäev kirjutas, et Microsofti teenuste tõrked mõjutavad teiste seas ka kohtute tööd. Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane kirjutas, et tõrgete tõttu on häiritud kohtute e-posti teenus.
"Seetõttu ei ole praegu võimalik kohtutele menetlusdokumente e-posti teel edastada," selgitas Siplane. "Palume menetlusdokumentide esitamiseks kasutada avaliku e-toimiku teenust," lisas ta.
Tenderi sõnul valiti Microsoft riigiasutuste keskse töökohateenuse platvormiks ajal, mil hakati riigi IT-teenuseid ühtlustama. Ta nentis et keskne IT-teenus loodi selleks, et tõsta riigiasutuste IT-lahenduste kvaliteeti ja turvalisust ning koondada spetsialistide kompetents ühte kohta.
Riigi IT-keskuse teenuseid kasutab 86 asutust
Praeguseks kasutab riigi IT-keskuse teenuseid 86 asutust, kuid see ei hõlma kõiki riigiasutusi. Üleminek toimub järk-järgult ning sõltub asutustega sõlmitud kokkulepetest .
Tenderi sõnul sobib Microsoft praegu riigiasutuste vajaduste täitmiseks ning otseseid puudusi ei nähta. Samas jälgib riigi IT-keskus teiste Euroopa riikide katsetusi Microsofti-väliste lahendustega ning plaanib järgmisel aastal alternatiividega põhjalikumalt tutvuda. Eesmärk on saada võrdlusmoment teenuste hinna ja ühest teenusepakkujast sõltumise osas.
Ettevõtja ja tehnoloogiaeksperdi Taavi Kotka hinnangul ei ole Microsofti kasutamine riigiasutustes iseenesest probleem. Tema sõnul ei ole tegemist ka kõiki riigiasutusi hõlmava kohustusliku otsusega, sest osa asutusi kasutab vabavaralisi lahendusi.
Rikete puudumist ei saa tagada
"Wordi ja Exceli kõrvale ühtegi teist nii head toodet ei ole siiani suudetud toota," ütles Kotka. Tema sõnul ei kaalu üksikud teenusekatkestused üle häid töövahendeid, sest ka alternatiivsete lahenduste puhul ei ole võimalik rikete puudumist tagada.
Osaühingu Cybexer technologies küberturbeekspert Aare Reintam rääkis, et Microsofti teenuste tõrgete puhul pole praegu alust arvata, et tegemist oleks küberrünnakuga. Tema hinnangul võis tõrge olla seotud serverite ülekoormuse ja andmeliikluse ümbersuunamisega.
Reintam selgitas, et kui osa servereid ei suuda enam tööd teha, suunatakse andmeliiklus teistele serveritele. Kui aga liiga suur koormus koondub kindlatesse kohtadesse, võib ka seal tekkida ülekoormus. Tema sõnul võis praeguse juhtumi puhul umbe joosta turvalise ühenduse teenus, mistõttu muutusid teisedki teenused kättesaamatuks.
Reintam lisas, et praegu pole märke sellest, et kasutajate isikuandmed või paroolid oleksid lekkinud või kõrvalistele isikutele kättesaadavaks muutunud. Tegemist on eelkõige teenuse kättesaadavuse probleemiga.
Riigiasutused on muutunud sõltuvaks tehnoloogiaettevõtete teenusest
Reintami hinnangul näitab juhtum siiski, kui sõltuvaks on ettevõtted ja riigiasutused muutunud suurte tehnoloogiaettevõtete teenustest. Samas ei pea ta mõistlikuks kogu Microsofti ökosüsteemi väljavahetamist või mitme teenusepakkuja lahenduste pidevat paralleelset kasutamist.
Tema sõnul nõuaks süsteemide vahetamine märkimisväärselt raha ja tööjõudu. Keskmise ettevõtte puhul võib see tähendada sadu, suuremate ettevõtete puhul aga tuhandeid töötunde.
Justiits- ja digiministeeriumi riikliku IKT taristu talituse kantsler Erik Janson rääkis, et Microsofti toodete suurem üleminek pilveteenustele kontoritarkvara kasutamiseks sai alguse 2022. aastal. Tema sõnul on Microsofti lahenduste valikul olnud olulised nende funktsionaalsus, efektiivsus, kaasaegsus ja küberturvalisuse võimekus.
Üks Microsofti puudujääk on Jansoni sõnul litsentsihinnad ja nende kasv ajas. Tema sõnul on riigi IT-keskus Microsofti teenustega seotud riske regulaarselt hinnanud.
Janson ütles, et riigiasutustel on olemas ka varusüsteemid, kuigi need ei pruugi olla sama funktsionaalsed kui igapäevaselt kasutatavad põhisüsteemid.
Pikemas vaates peab ta oluliseks Euroopa enda suveräänsete pilvelahenduste tekkimist. Euroopa Komisjon on tööd selle nimel alustanud.









