Esmapilgul võib andmekeskus paista lihtsalt nagu üks suur tööstushoone. Tegelikult asub seal aga taristu, mida vajavad peaaegu kõik tänapäevased digiteenused. Võib isegi öelda, et andmekeskus on praeguse digitaalse maailma süda.

Andmekeskusi on vaja väga paljude igapäevaste tegevuste jaoks, mille peale me tavaliselt isegi ei mõtle. Näiteks kui tahan ChatGPT-lt küsida, mida täna süüa teha või mis ilm tuleb. Samamoodi on andmekeskusi vaja minu õhtuseks lemmiktegevuseks ehk Instagrami rullimiseks. Ja selleks, et teada, kuhu sõitma pean, on samuti vaja andmekeskusi.

"Andmekeskus on sisuliselt internetitehas, mis hoiab internetti töös. Kõik, mis me internetis teeme – pangaülekanded, videokõned, tehisarupäringud – vajavad andmekeskusi, kus asuvad serverid ja mis seda jooksutab. Tehisaru vajab täna eriti palju andmekeskusi, mis võimaldaksid tehisaru treenida ja seda jooksutada. Kui meil ei ole andmekeskusi, siis me jääksime ilma kõigist nendest hüvedest, mida tehisaru ja internet meile pakuvad," rääkis Sunly energiakeskuse arendusjuht Kaarel Aus.

Andmekeskused ei ole aga olulised vaid selleks, et igapäevased digiteenused töötaksid. Need on ka riikide jaoks strateegiline taristu.

"Meil on kindlasti Eestis vaja andmekeskusi julgeolekuvaatest, sest meil on vaja kusagil hoida oma riigi andmeid. Kui kõik meie andmed asuvad väljaspool Eestit, siis Eesti on teadupärastn Euroopa nurgas. Meie välisühendused on teatud mõttes haavatavad: kaablid lähevad kas mere alt või läbi Suwalki koridori. Kui nende kaablitega midagi juhtub, siis meie välisühendused kaovad ja Eesti riigil on sellisel juhul probleem, kuidas enda digiriiki üldse üleval hoida. Nii et kindlasti peab olema mingisugune võimekus kohapeal," lausus Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan.

Lihtsustatult öeldes: kelle käes on andmed, sellel on ka kontroll, mida andmetega tehakse.

Kui lähedusse kolib keegi uus, muretsevad inimesed sageli selle üle, kui lärmakas on uus naaber ja mine sa tea, äkki kasutab nii palju vett, et jätab kaevud kuivale. Need on kaks põhilist hirmu seoses andmekeskustega.

"Andmekeskus ei ole lennujaam ega saekaater. Andmekeskused on siiamaani põhiliselt paiknenud linnades. Ka Tallinnas on meil mitu väiksemat andmekeskust. Andmekeskused ei lähe linnast välja mitte sellepärast, et oleks müra, vaid nad lähevad sinna, kus elekter on kättesaadav," lausus Aus.

"Andmekeskustes põhiline müratekitaja on jahutusseadmed. Selles osas me oleme Eestis positiivses olukorras: suure osa jahutusest teeb ära jahe kliima. Soojadel suvepäevadel on vajalik täiendav energiatarve jahutuse korraldamiseks ja sellega kaasneb ka müra, aga andmekeskuste puhul on oluline see, et alati tehakse mürauuringuid, et millised on need võimalikud mürahäiringud ja kuidas neid leevendada, kui see on vajalik," lisas ta.

Andmekeskuse keskkonnamõju laiemalt on samuti üks aspekt, mis inimeste südant vaevab.

"Andmekeskuste jalajälg ei ole väga suur. Need on küll suured hooned, võrreldavad suurte ladudega. Ameerikas on näiteks juba andmekeskusi, mille krundi pikkus on mõõdetav Pariisi südalinnaga. Andmekeskused kasutavad ka üle maailma väga palju elektrienergiat ja kilovatte. Küsimus on selles, kust see elekter tuleb. See eeldab elektrivõrkude disaini, energia tootmist. Aga tänasel päeval, kus me toodame ka väga palju rohelist energiat, on see üks selge asi, kus me seda energiat kasutada saame," rääkis Jervan.

Andmekeskused tarbivad palju energiat. Eestisse kavandatavate andmekeskuste energiatarve võib olla võrreldav päris arvestatava osaga kogu riigi elektritarbimisest.

"On kaks andmekeskust, millest on rohkem räägitud – üks on Hüürus Tallinna lähedal ja teine Ristil. Nende suurus on mõlemal umbes 200 megavatti. Eesti maksimaalne tarbimine talvise tipu ajal oli sel aastal 1700 megavatti. See tähendab üle kümne protsendi talvisest tiputarbimisest. Kui vaatame energiakogust, siis 200-megavatise andmekeskuse tarbimine on umbes 1,3–1,6 teravatt-tundi. See on Eesti aastasest energiatarbimisest juba umbes 20–25 protsenti," ütles Tallinna tehnikaülikooli professor Mart Landsberg.

See tähendab, et andmekeskuste tulekuga võib tõenäoliselt kasvada ka elektri börsihind.

"Börsihind kasvab sellepärast, et tuleb üks suur tarbija, kes nõuab börsilt oma osa. Aga kui seda natuke targemalt teha ja mõelda selle peale, et panna näiteks kohustused ka andmekeskustele, et nad peavad ehitama endale või tagavad lepinguliselt täiendava elektritootmisvõimsuse, siis kokkuvõttes võib see hakata andma meile positiivset mõju. Soome parlamendis on praegu arutlusel selline regulatiivne muudatus, et nõuda andmekeskustelt, et koos liitumisega, peavad nad tagama ka pikaajalise elektritoomise ja lisanduva elektri tootmisvõimalused selleks, et seda tarbimist katta," lausus Landsberg.

Andmekeskused ei ole ainult suured serverimajad, kus hoitakse pilte ja andmeid. Nende najal õpivad masinad tegema üha enam tööd, mida seni tegid inimesed.

"Kui esimene tööstusrevolutsioon tegeles sellega, kuidas füüsilise töö tegemine anda masinate hooleks, siis teine, praegu käimasolev tööstusrevolutsioon tegeleb sellega, kuidas mõtlemistöö anda masinatele. Nüüd ongi paljuski meie enda küsimus, kas me tahame olla selles revolutsioonis võitjate või kaotajate poolel," ütles Landsberg.