Air Balticul võib lisarahastuseta detsembris raha otsa saada

Läti riiklikul lennufirmal Air Baltic võib lisarahastuseta raha otsa saada detsembri esimeses pooles, mis sunniks ettevõtet tegevuse lõpetama ja alustama likvideerimist, selgub firma poolt USA New Yorgi lõunapiirkonna pankrotikohtule esitatud dokumentidest.
Lennufirma esitas esmaspäeval kohtule vastuse 2029. aastal lunastatavate tagatud võlakirjade omanike vastuväidetele seoses uue rahastuse tagatiste eelisjärjekorraga. Ettevõte rõhutas, et juurdepääs järelejäänud pankrotiaegse rahastamise osamaksetele on tegevuse jätkamiseks ja saneerimise elluviimiseks hädavajalik.
Air Balticu finantsnõustamisfirma Seabury Global Aviation Advisors asejuht Stephan Krastev märkis kohtule esitatud täiendavas avalduses, et pärast lennufirma tegevus- ja rahavoogude prognooside hindamist on jõutud järeldusele, et ilma rahastuseta saavad ettevõtte rahavarud detsembri esimeses pooles otsa.
Krastevi hinnangul ei suudaks Air Baltic sellistel asjaoludel oma tegevuse jätkamist rahastada ning oleks sunnitud alustama likvideerimist, mis põhjustaks olulist kahju nii ettevõttele endale kui ka selle võlausaldajatele.
Ülejäänud rahastusele juurdepääsemiseks vajab Air Baltic kohtu luba, et anda uutele laenuandjatele kõrgema järguga tagatisõigus varadele, mis on juba panditud 2029. aastal lunastatavate võlakirjade omanike kasuks. See eelisjärjekord on vajalik rahastuse teise, kuni 125 miljoni euro suuruse ja kolmanda, kuni 50 miljoni euro suuruse osamakse saamiseks.
Mitmed võlakirjaomanikud on kavandatavale eelisjärjekorrale vastu vaielnud, samas kui võlakirjade usaldusisik ja tagatisagent U.S. Bank Trustees Limited on esitanud teate oma õiguste reserveerimise kohta.
Air Balticu teatel on ettevõte saanud kolm rahastuspakkumist ning kõik potentsiaalsed laenuandjad on nõudnud võlakirjaomanike kasuks panditud varadele kõrgemat eelisjärjekorda.
USA New Yorgi lõunapiirkonna pankrotikohus kiitis 19. oktoobril heaks Air Balticu kuni 350 miljoni euro suuruse rahastamise struktuuri ja kinnitas 20. oktoobril allkirjastatud kohtumääruse kohaselt rahakogumisprotsessi läbipaistvust.
Heakskiidetud rahastamismehhanism näeb ette esimese osamakse suuruses 175 miljonit eurot, teise osamakse kuni 125 miljonit eurot ja kolmanda osamakse kuni 50 miljonit eurot.
Praeguseks on Air Baltic saanud esimese osamakse summas 140 miljonit eurot, millest 78,925 miljonit eurot kasutatakse kaheksa lennuki ja seitsme mootori tagasiostmiseks.
Kokku on Air Baltic saanud oma rahastajatelt siduva kohustuse pakkuda kuni 350 miljonit eurot uut rahastust, et tagada ettevõtte likviidsus ja tegevus saneerimismenetluse ajal.
Menetlus kaitseb Air Balticut võlausaldajate nõuete eest, kuni kohustuste restruktureerimine on lõpule viidud.
Ettevõte teatas ka, et lennud ja klienditeenindus jätkuvad tavapäraselt. Kõik lennud toimuvad plaanipärase lennugraafiku alusel, olemasolevad piletid ja broneeringud jäävad kehtima ning reisijad saavad jätkuvalt osta pileteid ja reisida Air Balticuga nagu varemgi.
Air Baltic Groupi tulud kasvasid eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga 4,2 protsenti, ulatudes 779,3 miljoni euroni. Samal ajal ulatus kontserni kahjum eelmisel aastal kokku 44,3 miljoni euroni, mis on 2,7 korda vähem kui 2024. aastal. Lennufirma vedas 2025. aastal kokku 5,2 miljonit reisijat, mis on üks protsent rohkem kui 2024. aastal.
Läti valitsusele kuulub praegu 88,37 protsenti Air Balticu aktsiatest, Saksa lennufirmale Lufthansa 10 protsenti, Taani ärimehele ja finantsinvestorile Lars Thuesenile kuuluvale ettevõttele Aircraft Leasing 1 1,62 protsenti ning 0,01 protsenti kuulub teistele. Ettevõtte aktsiakapital on 41,8 miljonit eurot.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Baltic News Service









