Omanikud: kallitest kaugküttevõrkudest peab saama mõistlikult lahkuda

Omanike Keskliidu hinnangul tuleb viivitamatult läbi viia reform, et elanikud saaksid kallitest kaugküttevõrkudest lahkuda. Kortermajade renoveerimistoetusi peaks nende hinnangul suunama aga just sellistesse asulatesse, kus kaugküttevõrgul tulevikku ei ole.
Omanike Keskliit saatis kliimaministeeriumile kirja, kus juhtis tähelepanu, et riik on valmis kulutama talviste küttearvete hüvitamiseks küll üle kuue miljoni euro, kuid viivitab samal ajal soojasektori reformiga, mis lahendaks kõrgete hindade tegelikud juurpõhjused.
Keskliidu juht Andry Krass rääkis, et paljudel elanikel oleks tegelikult võimalik kütta oma kodu palju soodsamalt, näiteks õhksoojuspumbaga. Kui nende toasoe tuleb aga taastuvast allikast, siis ei ole neil seadusega õigust kaugküttevõrgust lahkuda.
"Riik on kaugküttepiirkonna kehtestamisega keelanud mujalt osta, kui sellelt monopoolselt soojaettevõtjalt," rääkis Krass.
Probleem on ka selles, et kui võimaldada tarbijatel kallist kaugküttevõrgust lahkuda, tõuseks soojahind nendel elanikel, kes soojavõrku alles jäävad, veelgi. Nii juhtus Krassi sõnul näiteks Paidest viie kilomeetri kaugusel asuvas Tarbja külas, kus toasoe maksab poole rohkem kui Paides.
"Paljud kaugküttepiirkonnad ei ole Eestis jätkusuutlikud ja me peame selle reformiga eelkõige leidma lahenduse neile, kuidas me lõpetame need kaugküttevõrgud nii ära, et tarbijatele on soe tagatud ja ka mõistlik üleminek uuele kütteviisile," sõnas ta.
Omanike Keskliit pakub välja ka konkreetse lahenduse. "Meie arvates tuleks kaugküttepiirkondade teema ühildada hoonete energiatõhususe küsimustega. Renoveerimistoetusi tuleks anda nendesse piirkondadesse, kus on kõrge soojusenergia hind ja kus kaugküttevõrk on pikas plaanis jätkusuutmatu. Seal tuleks toetada nii nende hoonete renoveerimist kui ka üleminekut autonoomsele kütteviisile," märkis Krass.
Krass rääkis, et tegelikult jõudis kliimaministeerium aasta tagasi juba mingeid kaugküttereformi mõtteid tutvustada.
"Seal oli ainult üks probleemkoht: ei nähtud lahendust soojatarbijatele, kes jäid kaugküttevõrku alles ja kellel polnud raha autonoomsele kütteviisile üle minna. Sellele me tähelepanu juhtisime ja selle peale kadus ministeeriumil ka huvi reformiga edasi tegeleda," märkis Krass.
Omanike Keskliit on Krassi sõnul tutvustanud riigile ka mõtet suunata renoveerimistoetusi jätkusuutmatutesse piirkondadesse ning saanud ministeeriumilt ka tagasisidet.
"Lüüakse silmad maha. See ongi reaktsioon. Või siis öeldakse, et nad peavad kaitsma soojamonopolide investeeringuid. Konkurentsiametist oleme saanud vastuse, et nende ülesanne on tagada soojamonopolide kasumlikkus. Need on need vastused, mis me oleme saanud," selgitas Krass.
Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks rääkis, et kui kogu mure saaks ühe seadusemuudatusega ära lahendada, siis oleks riik seda juba teinud. Ta sõnas, et peamine roll probleemi lahendamisel on üldse linnadel ja valdadel ning riik pakub neile eeskätt nõu ja tuge.
"Siin peab iga piirkonda vaatama eraldi. Äärmiselt keeruline on siin nüüd vaadata ministeeriumi poole ja öelda, et palun tehke seadusemuudatus, siis kõik saab korda. See ei käi lihtsalt niimoodi," ütles ta.
Riik ei saa praegu uusi toetusi luua, sest raha ei ole. Vaks sõnas, et ministeerium räägib praegu Euroopa Komisjoniga läbi, et leida Tarbja-sarnastele asulatele abiraha järgmisest eelarveperioodist.
"Me soovime uurida Euroopa Komisjonilt, kas selline jätkusuutmatute kaugküttepiirkondade asendamine lokaalsete lahendustega oleks abikõlbulik ja kas selleks on võimalik mingit raha eraldada. Need on arutelud, mis meil detsembrist komisjoniga algavad ja kestavad kuni järgmise aasta kevadeni," sõnas Vaks.
Toimetaja: Mait Ots









