Norstati küsitlus näitab Keskerakonna edu kasvu

Keskerakond on parteide populaarsusuuringus oma edu veelgi suurendanud, samuti on nädalaga kasvanud viiendal kohal oleva Reformierakonna toetus, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös toimuva iganädalase küsitluse kolmapäeval avaldatud andmetest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Keskerakonda 25,3 protsenti, Isamaad 21,9 protsenti ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 17,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Liidrikohta hoidva Keskerakonna toetus on viimase nelja nädalaga tõusnud 3,6 protsendipunkti võrra ning oli praegusest kõrgem viimati 2020. aasta juunis. Teisel ja kolmandal kohal olevate Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus nädalaga oluliselt ei muutunud.
Esikolmikule järgnevad EKRE (12,6 protsenti), Reformierakond (12,3 protsenti), Parempoolsed (5,8 protsenti) ja Eesti 200 (üks protsent). Reformierakonna septembri lõpus alanud langus on viimaste tulemuste põhjal peatunud ning see on eelmise nädalaga suurenenud 0,7 protsendipunkti. Parempoolsete toetus on viimase kuu jooksul langenud 1,1 protsendipunkti võrra. Eesti 200 toetus ei ole Norstati erakondliku eelistuse küsitlustes varem nii madal olnud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 13,3 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 77,3 protsenti vastajatest.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Keskerakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,62 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,37 protsenti.
Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 19.10-25.10, 26.10-01.11, 02.11-08.11 ja 09.11-15.11 ning nendele vastas iga nädal tuhat 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
Toimetaja: Mait Ots









