"Impulsi" saate külalised kaldusid toetama Vene piiri sulgemist

ETV saates "Impulss" osalenud külalised kaldusid toetama valitsuse plaani sulgeda maismaapiir Venemaaga, mis on ajendatud nädalavahetusel toimunud Eesti kaitsetööstusettevõtte Threod Systems ründamisest.
Julgeolekuekspert Ilmar Raag ütles "Impulsis", et Eesti-Vene piiri sulgemisel on eelkõige sümboolne mõju, sest interneti teel värvatud niinimetatud prügiagendid tulevad Eestisse sageli teiste riikide kaudu. Nii oli see ka nädalavahetusel toimunud Eesti rünnakus, mille viisid läbi Läti elanikud.
"Me saame aru, et Venemaa piiri maismaaühenduse või siis teede sulgemine on eelkõige sümboolne žest. Tõsi on küll see, et muuhulgas võivad üle piiri tulla erinevad eriteenistuse pätid ja piiri peal võidakse värvata, aga antud juhul, nagu ka varem, on meile tulnud pahategijad Lätist. Nad võivad ka teistest kohtadest tulla," ütles Raag.
Endine Eesti esindaja NATO juures Jüri Luik pidas piiri sulgemist igati põhjendatud vastusammuks, võrreldes seda Soome kolme aasta taguse otsusega. Luige hinnangul ei saa eskalatsioonile reageerimata jätta. "Kõigepealt pommitati ühte firmat, nüüd taheti õhku lasta teist firmat – no mingil hetkel me peame jala maha panema ja mingi otsustava vastusammu tegema. Mina näen seda teataval määral niisuguse võimsa sanktsioonina," märkis Luik, viidates Venemaale olulise veokikaubanduse häirimisele. "See on üks vähestest sanktsioonidest, mis on otseselt meie käsutuses ja me saame seda rakendada," ütles Luik.
Emotsioonide ajel piiri sulgemine
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Marek Kohv nõustus president Ülle Madisega, kes ütles teisipäeval Vikerraadio intervjuus, et piiri sulgemise otsuseid ei tohiks teha emotsioonide ajel ja tuleks põhjalikult kaaluda. Siiski leidis Kohv, et lisaks värbamisriski piiramisele takistab piiri sulgemine kurjategijate kiiret põgenemist Venemaale pärast tegu. "Praegusel juhul oli see intsident suhteliselt kiiresti lahendatud, aga kui me mõtleme, et võib-olla saavad kurjategijad sündmuskohalt minema, siis ootab neid ees mingisuguse teekond," ütles Kohv ja lisas, et suurim nõrkus on see, et Eesti tegutseb üksi. "Kõige parem oleks, kui ka Läti teeks täna sama otsuse, et ei oleks võimalik ka Läti kaudu minna Venemaale edasi-tagasi, siis oleks see mõju suurem," rõhutas teadur.
Ajakirjanik Andrei Hvostov kritiseeris nii Balti riikide koordineerimatust kui ka lääneriikide pehmust. Ta viitas 7. oktoobril Läti-Valgevene piiril toimunud reidile, kus relvastatud mehed sisenesid Läti territooriumile ja lõhkusid jälgimiskaamera. "Nüüd juhtus siin Tallinnas see intsident nende kaheksa lätlasega. Nüüd me paneme piiri kinni, kuigi me oleksime pidanud piiri kinni panema ja kuidagimoodi reageerima juba siis, kui Lätis juhtus selline intsident," ütles Hvostov. "Iga NATO riik tegutseb justkui üksikult ja mingisugust koordineeritud ühist tegutsemist selle suhtes ei ole," lisas ta.
Kapo: piiri sulgemine maandab riske
Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul märkis, et kuigi piiri sulgemise üle arutavad poliitikud veel reedel, maandab see kokkuvõttes julgeolekuriske. "Kui inimesed lähevad Venemaale, siis nad paratamatult annavad ennast riigi rüppe, kus ei ole õigusriiki ja kus nende vastu võidakse teha mida iganes. Eesti riigil on väga keeruline sellisel juhul oma riigi kodanikke aidata," selgitas Tuul.
Kaitseväe peastaabi planeerimis- ja kaitsepoliitika osakonna ülem kolonel Mart Sirel tõdes, et otsest sõjalist ohutunnetust piiri sulgemine ei muuda, aga see on vajalik samm. "Me oleme igal juhul valmis tegutsema, sõltumata sellest, kas see rünnak tuleb ajal, kui me oleme jõudnud piiri sulgeda või ei ole. Ma arvan, et selliste sammudega peame näitama, et see tegevus ei ole okei ja sellist asja ei tolereerita," ütles Sirel.
Toimetaja: Mait Ots









