Tervisekassa pole asendamise tõttu üheltki perearstilt nimistut ära võtnud

Ehkki seaduse järgi võib nimistuga perearsti pikaajaline asendamine kesta kuni ühe aasta, on üle 1,5 aasta sotsiaalminister olnud Karmen Jolleril oma nimistu jätkuvalt alles. Tervisekassa leiab, et pikaajalise asendamise küsimusega tuleb tegeleda, kuid seni pole sellel põhjusel üheltki perearstilt nimistut ära võetud.
Joller on alates eelmise aasta märtsist sotsiaalminister, kuid ühtlasi on tal senini oma perearstinimistu üle 1700 patsiendiga. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus ütleb, et pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja vanemapuhkuse korral vanemapuhkuse lõppemiseni.
ERR uuris tervisekassalt, miks ei ole Jollerilt nimistut ära võetud, arvestades, et seadus nii pikka aega kestvat asendust ei luba.
Tervisekassa esmatasandi portfelli juht Liis Kruus ütles, et tervisekassa pole ka ühelgi teisel juhul pikaajalise asendamise korral nimistu äravõtmist algatanud ja halduspraktikat selle normi täitmisel tervisekassal ei ole.
Samas on seaduse järgi tervisekassal pädevus võtta perearstilt nimistu ära, kui pikaajaline asendamine on kestnud üle seaduses lubatud aja.
"Kõnealuse nimistu puhul ei ole tervisekassa sellel alusel nimistu äravõtmise menetlust läbi viinud," kinnitas Kruus.
Ta märkis, et praegune arutelu on toonud esile vajaduse vaadata üle, kas pikaajaliste asendamiste kohta jõuab eri asutusteni õigel ajal piisavalt infot ja kas sekkumise kriteeriumid on piisavalt selged.
"Mööname, et tervisekassa oleks saanud selles küsimuses tegutseda kiiremini ja täpsemalt," lausus Kruus.
Tervisekassa esindaja lisas, et perearstiabi on Eestis sisenemas kriisi, arste on vähem kui vajadus nende järele ja seejuures peab perearstiabi keskmes olema inimese võimalikult pikaajaline ja usalduslik suhe oma perearsti ja perearstikeskuse meeskonnaga.
"Samal ajal peab süsteem arvestama, et ka perearst võib olla ajutiselt eemal ning sellisel juhul on hästi korraldatud asendus vajalik selleks, et inimese ravi ei katkeks," sõnas ta.
Asendamine iseenesest ei ole Kruusi sõnul probleem ning Eesti perearstide nappuse tõttu on see paljudes kohtades vältimatu lahendus. Küsimus tekib siis, kui ajutine korraldus kestab pikalt.
Kui perearst vajab pikaaegset aendamist, teavitab ta tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu terviseametit.
Jolleri nimistu teenindamise kohta ei ole Kruusi sõnul tervisekassale kaebusi laekunud ja neil ei ole ka andmeid, et teenus oleks katkenud. Samuti ei ole tervisekassa käsutuses olnud teenuse osutamise ja lepingu täitmise näitajad näidanud, et patsientidele oleks perearstiabi jäänud osutamata.
"Seetõttu ei ole tervisekassal seni olnud Karmen Jolleri nimistu patsientidele teenuse osutamise või ravi rahastamise lepingu täitmisega seotud asjaolusid, mis oleksid andnud aluse teha nimistu patsientide teenindamise töökorralduse suhtes eraldi kontroll," tõdes Kruus, kelle sõnul on suuremates perearstikeskustes tavapärane, et ajutiselt teevad ühe perearsti nimistu patsientidele vastuvõtte teised keskuses töötavad arstid ja õed.
Kruus märkis, et kui tervisekassa saab patsientidelt nimistu teenindamise ja kättesaadavuse kohta järjepidevalt kaebusi, siis viiakse läbi etteteatamata kohapealne kontroll. Tänavu on niisugust asja tehtud kümnel korral.
Seni on tervisekassa võtnud nimistu ära juhul, kui perearst seda ise taotleb või siis kohtuotsuse või perearsti surma korral.
Prokuratuur ütles teisipäeval ERR-ile, et nende hinnangul on pikaajalise asendamise maksimaalse tähtaja ületamine vastuolus tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatuga, kuid nimistuga perearsti asendamise maksimaalse tähtaja ületamine ei ole karistatav kuriteona.
Toimetaja: Karin Koppel









