Kergemate muredega EMO-sse pöördujaid on vähem, ent suur üldkoormus püsib

Tervisekassa andmetel vähenes tänavu esimese üheksa kuuga erakorralise meditsiini osakondadesse pöördumiste koguarv ligi 11 000 võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, ent tõusule on pööranud tõsisemate kaebustega pöördujate hulk.
Kõige enam vähenes kergemate tervisemuredega ehk rohelise triaažikategooria pöördumiste arv, mida oli ligi 15 000 võrra vähem, teatas tervisekassa. Samal ajal kasvas teiste triaažikategooriate pöördumiste arv kokku ligi 3800 võrra. Sellest tulenevalt EMO-de üldkoormus püsib, nentis tervisekassa.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini keskuse juht Marit Märki kinnitas, et PERH-is on rohelise kategooria pöördumised vähenenud, kuid suurenenud tõsisemate tervisemuredega, sealhulgas kiirabiga saabuvate patsientide arv, kelle seisund vajab kiiremat meditsiinilist käsitlust.
Haiglate kogemus on aga piirkonniti erinev. Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna arsti Kaarel Uba sõnul on nende haiglas rohelise kategooria pöördumiste arv mullusega võrreldes mõnevõrra kasvanud, kuid jääb endiselt alla 2024. aasta taseme. Kui 2024. aasta esimese üheksa kuuga registreeriti 15 883 kergemate tervisemuredega ise pöördumist, siis 2025. aastal oli neid 13 991 ja tänavu samal perioodil 14 259.

Tervisekassa esmatasandi portfellijuht Liis Kruus tõdes, et kuna tõsisemate tervisemuredega pöördujate hulk EMO-desse on kasvanud, tuleb veel rohkem tähelepanu pöörata eesmärgile, et inimene saaks õiget abi õigel ajal ja õiges kohas.
"Tervisekassa arengukavas on üks eesmärk esmatasandi tugevdamine, s.h e-konsultatsioonide laiem kasutamine ning suurt tähelepanu pöörame südame-veresoonkonna haigustega varakult tegelemisele, et inimese terviseseisund ei muutuks nii tõsiseks, et ta vajab erakorralist abi," rääkis Kruus.
Kruusi sõnul on oluline, et inimesed teaksid, kust erinevate tervisemurede korral abi otsida.
Märki sõnul pöördutakse EMO-sse endiselt ka muredega, mille puhul saaks inimene abi perearstikeskusest või apteegist. Suvel on sellisteks pöördumisteks näiteks puugi, haavaniitide või kõrvavaigu eemaldamine. Sügisel ja talvel lisanduvad nohu, köha, palavik ja muud viirushaiguste sümptomid.
"Meie jaoks on kergemate tervisemuredega pöördumiste vähenemine märgatav. Kui 2025. aasta suvel pöörduti näiteks puugi eemaldamiseks EMOsse ligikaudu 250–300 korral, siis tänavu augusti keskpaigaks oli selliseid pöördumisi olnud umbes 60," tõi Märk näite.
Lähenevale viirushaiguste perioodile ette vaadates rõhutas Märk, et EMO ei ole koht, kuhu minna üksnes gripi või muu viirushaiguse tuvastamiseks. Ta juhendas, et kergemate haigusnähtudega saab esimestel haiguspäevadel enamasti ennast kodus ravida ja jälgida, vajadusel teha apteegist ostetud kiirtesti ning küsida apteekrilt nõu sümptomite leevendamiseks.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi










